Kontsertklubi Sveta Baar suleb uuest aastast uksed
Sveta Baar suleb 2024. aasta 1. jaanuaril uksed. Osaniku Roman Demtšenko sõnul ei ole välistatud, et sarnaseid uudiseid tuleb uuel aastal veelgi.
Sveta alustas vintage-poe ja baarina ning arenes aastatega populaarseks klubiks ja kontserdipaigaks Telliskivi asumis.
"Täname külastajaid, töötajaid ja kõiki, kes on olnud ühel või teisel moel seotud," ütles üks baari eestvedajatest Luke Teetsov-Faulkner. "Kahjuks – olles otsekohene ja aus – ei ole meil tänases majanduspoliitilises olukorras võimalik jätkata ning me lihtsalt ei suuda rohkem võidelda. Oleme olnud alati missioonipõhised ning proovinud teha head asja. Toetanud kohalikke ja kogukonda, olnud põhimõttekindlad, kaasavad ja ausad," ütles Teetsov-Faulkner.
Ta lisas, et sulgemine on kombinatsioon erinevatest faktoritest. "Covid-19 kriis, energia- ja majanduskriisid, piirangud ja seadused, sõda, gentrifikatsioon. Kõrgemad hinnad absoluutselt kõigele. Turism on madalaimal tasemel aastast 2010," ütles Teetsov-Faulkner.
Baari juhtide sõnul on Sveta sulgemine osalt küll vaid ühe koha lugu, kuid räägib üldisest tendentsist ning korraldajate ja ööelu asutuste hetkeseisust.
Sveta Baari osanik Roman Demtšenko ütles "Terevisiooni" stuudios, et Sveta Baari sulgemine on väga hea näide hetkeolukorrast. "Olles suhelnud erinevate kohtadega, saan julgelt väita, et Sveta ei ole ainus koht, mis on sellises seisus. Võib-olla tuleb veel rahulikult uudiseid, et mingid klubid panevad uksed kinni."
Sveta Baari sulgemise taustal mõjub ööelule ja kultuurikorraldusele ka Balti jaama ja Telliskivi vahelise ala uusarendus. Demtšenko sõnul loovad kultuuriasutused ja -korraldajad tänamatu tööna arendajatele soodsat pinda ning iga viie aasta tagant sunnitakse kultuurielu uut piirkonda otsima.
"Ööelu ja -kultuur on potentsiaalselt oluline turismimagnet ning kujundab Eesti kuvandit koos Tallinna vanalinna, Lahemaa rahvuspargi ning muuga. Põnev ja mitmekülgne kultuurielu on eelduseks ka muude valdkondade edule – näiteks värbamaks vajalikke välistalente või hoidmaks kohalikke tarkasid noori inimesi meie tööturul. Kultuuril on oluline mõju linnaosa, linna, maakonna, riigi ja laiemalt regiooni tasanditel," ütles Demtšenko.
"Riigil ja kohalikel omavalitsustel on viimane aeg luua keskkond, et kultuur saaks muuta Eesti põnevamaks, suuremaks, tugevamaks ja atraktiivsemaks," nentis Demtšenko ning lisas, et teistes riikides on toimivad ja dokumenteeritud lahendused juba leitud.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor