X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sten-Kristian Saluveer: ainult loomingulisusest Oscarite võiduks ei piisa

Foto: Kaader filmist

Palju auhindu, sealhulgas Euroopa parima dokfilmi auhinna pälvinud "Savvusanna sõsarad" Oscarite eelvalikusse ei jõudnud, kuid Priit Tenderi "Koerkorter" ning Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki "Eeva" pääsesid Oscaritel edasi lühianimatsiooni kategoorias. Sten-Kristian Saluveeri sõnul on see suur saavutus, kuid üksnes loomingulisusest Oscarite võiduks ei piisa.

Kuigi "Savvusanna sõsarad" Oscarite shortlist'i ehk eelvalikusse ei jõudnud, siis Euroopa filmauhindadel parima dokfilmi auhinna võitmist, peab Saluveer olümpiavõiduks. "See on midagi erakordset. Kuigi Euroopa filmiakadeemia pole nii mõjuvõimas kui Oscarid, siis filmimaailmas ja Euroopas on see ülim saavutus," kinnitas ta.

"See näitab, et film on erakordne ja ma arvan, et inimesed üle maailma vajavad midagi hingele, mis on päriselt ja tõeline ning kuidagi puudutab. Ma arvan, et see film puudutas akadeemia vaatajaid, kriitikuid ja võib-olla ka rahvusvahelist üldsust. See film näitab teatud alastust ja autentsust, mis võib-olla meie kultuuris on veel olemas, kuid mujal on hakanud kaduma," sõnas Saluveer.

Oscari võitmiseks on Saluveeri sõnul vaja enamat, kui vaid head filmi. "Ühe suure stuudio dokfilmi Oscari turundamise eelarve on kuskil 50 miljonit dollarit, selleks, et ta sellele pjedestaalile jõuaks. See on väga suur tööstus, mis neid filme käivitab," rääkis Saluveer, kuid lisas, et see, et Eesti filmitegijad on üldse sellisel mahul välismeedias kajastust saanud, on järjekordne olümpiavõit.

Oscarite eelvalikusse jõudnud lühianimatsioonid – Priit Tenderi "Koerkorter" ja Morten Tšinakovi ning Lucija Mrzljaki "Eeva" – on Saluveeri sõnul uskumatud. "See on täielik luksus, et meil selliseid filme tehakse ja neid vaadata saab," õhkas ta.

"Priit Tender on lavastanud hõrgu animafilmi. "Shaun the Sheep", Aardmanni stuudio legendaarne film, on tõstetud 80ndate nõukaaja kolhoosi nostalgiasse ja näidatud, kui võigas see elu oli erinevate polaarsuste vahel. Ühest küljest tantsisime "Luikede järve", teisest küljest seisime kupongidega kuskil järjekorras, et viinereid saada," kirjeldas Saluveer.

Saluveeri sõnul on tänu Priit Pärnale tekkinud terve koolkond sotsiaalkriitilisi filmitegijaid. "See "Eeva" on väga lahe, isegi natuke feministlik lugu naisest, kellel on teatud sorti armusuhe, mille tõttu teda hakatakse kimbutama. Film räägib väga delikaatselt ja ilusalt armastamisest ja armastatud saamise valust."

"Mõlemad filmid on väga filigraanses tehnikas teostatud ja selles pole mingit küsimust, et nad said seetõttu sinna valituks," märkis Saluveer. "See tase on tõesti nii hea. Akadeemia valib neid filme, mis neid kõnetavad ja meelde jäävad. Ma arvan, et seal see konkurents pole niivõrd tihe ja šansid võivad seal olla küllaltki suured," arvas ta.

Saluveer arvab, et Eesti filmis üldiselt pole loomingulises mõttes hetkel midagi häda, kuid mure peitub laiemas taustasüsteemis. "Meil on vaja müügiagente, inimesi, kes oskaks nende suurte platvormidega tegeleda, lobistada, et meie filmid sinna jõuaksid. Meil on vaja PR-agente, kes suudaksid rahvusvaheliselt neid asju müüa, vaja turundajaid jne. Et lihtsalt sellest loomingulisusest ei piisa," toonitas ta.

"Mitte kunagi varem pole piisavalt panustatud piisavalt Eesti filmi ja seda abistavasse haridusse. Ainuke vahend, millega me saame vee peal ujuda, on see, et meil on need inimesed ja oskused, kes aitavad sel loomingulisusel elada. Me võiksime lõpetada betoonivalamise ja hakata panustama inimeste oskustesse, et need Oscari-võidud ka tuleksid," sõnas Saluveer.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirket Ert ja Taavi Libe

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: