Nii Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki "Eeva" kui ka Priit Tenderi "Koerkorter" on juba pea aasta välismaistel festivalidel rännanud ning auhindu noppinud. Just see tagas neile pääsu ka lühianimatsiooni kategooria Oscari pikka nimekirja, kus kümnete filmide seast valitakse 15, mis jätkavad teekonda kuldmehikeseni.

"Seal on oma 80 filmi, nii et see jooks pole veel lõpuni joostud," ütles animaator ja režissöör Priit Tender. "Eks näis, mis nende eelistused on, ja seda on keeruline arvata, mis edasi saab."

"Huvitav on see, et üsna universaalselt on film kõigile peale läinud," lisas Tender. "Just sellistele väga tõsistele filmiinimestele on ta korda läinud, kes niisama ei tule ütlema, et lahe film oli. See teeb heameelt, et oma ala professionaalid on kaabut kergitanud."

"Kui filmi valmis saad, loodad parimat ja saadad selle laia maailma," ütles animaator ja režissöör Lucija Mrzljak. "Sul pole õrna aimu, mis sellest saab. See on üks imeline asi, mis võib su filmiga juhtuda, et sa saad tunnustust ja su filmi näevad inimesed kõikjal üle maailma."

Produtsent Aurelia Aasal on Oscari-ralli värskelt seljatatud. Sander Joone "Sierraga" jõuti lühianimatsiooni kategoorias 15 parima hulka. Aasa rõhutab loomingulise turunduse olulisust.

"Minu jaoks oli see kampaania tegemine tohutult nauditav," ütles produtsent Aurelia Aasa. "Muidugi oli see alguses hästi keeruline, aga me tegime kõik "Sierra" kontseptsiooni järgi. Kuna tegemist on filmiga, mis toimub rallimaastikul, siis rentisime LA-s garaaži, kus me filmi näitasime. See oli küll pärast seda, kui olime saanud shortlisti. Sellel oli ka majanduslik põhjus, sest kinosaalid olid nii kallid, aga see kõik mängis hästi kaasa ja muidugi palju tööd sotsiaalmeedias ja välismaa animaväljaannetega."

Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepa sõnul ilma jõulise turunduseta meie filmid nii kaugele ei jõuaks ja sellesse tuleks kindlasti ka finantsiliselt panustada.

"Ma usun, et järgmisel aastal peaks Eesti Filmi Instituudi eelarveread üle vaatama ja suhtuma väga tõsiselt sellesse, et meil jääks piisavalt vahendeid eesti filmide turundamiseks rahvusvahelisel turul," lisas Sepp.

"Ma arvan, et see, et meil on kaks lühianimatsiooni longlisti jõudnud, räägib midagi, aga nähtavus võiks alati neil filmidel parem olla," ütles Aasa. "Aga tuleb rõhutada, et see pole lihtne. Ma tean omast käest, et sinna saab jõuda pideva loomingulise mõtlemise ja pidevate erilinastustega. See on kindlasti üks murekohti, aga ma näen, et seda saab kindlasti ületada."

15 filmi, mis jätkavad shortlistis lühianimatsiooni Oscarile kandideerimist, selguvad 21. detsembril.