Avalikus kirjas tõi Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Helle Solnask välja, et tänavu möödub 80 aastat ühest kõige traagilisemast ja ohvriterohkemast ajast Eesti ja meie pealinna Tallinna ajaloos. "Alates aastast 1989 on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud 9. märtsil mälestuspäeva, kus koos tallinlastega mälestavad ohvreid Eesti Vabariigi president, peapiiskop, Riigikogu esimees ja liikmed, Tallinna Linnavalitsus ja volikogu, samuti Eestis resideeruvad välisdiplomaadid. See kohutav päev on rahva mälus kustumatu. Igal aastal peetakse 9. märtsil hingepalve ohvrite kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, toimub kontsert-mälestusteenistus Niguliste muuseum-kontserdisaalis, Harju tänava veeres süüdatakse sadu küünlaid."

"Jagame igati Epp Tsirgu New Yorgist saadetud kirjas väljendatud muret selle üle, et rahvusooper Estonia paistab tänavu olevat unustanud, et 9. märtsil 1944 teater purustati ning etendusel viibiv rahvas püüdis põlevast hoonest välja pääseda. Leiame, et on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali "Kabaree"," rõhutasid nad kirjas.

"Loodame väga, et Rahvusooper Estonia juhatus ja nõukogu kaaluvad veelkord otsust tänavu 9. märtsi õhtul lõbustada rahvast etendusega "Kabaree".  Peame seda taktituks," selgitasid nad ja lisasid, et ka täna jätkab Venemaa järjest ähvardavamalt Euroopa ajalooliste linnade pommitamist. Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamine 1944. aastal ei ole kauge ajalugu. "Meie, eestlased, ei tohi seda kunagi unustada, et ajalugu ei korduks."

Rahvusooper Estonia vastas avalikule kirjale, et 9. märtsil 1944 sundisid pimeduse jõud Estonia teatrit etenduse pooleli jätma. "9. märtsil 2024 Rahvusooper Estonia pimeduse jõududele ei allu ning etendus toimub igal juhul," kinnitasid nad.