Nimelt lahkab Pajusaar oma töödes putukaid ning paneb nad oma tahtmist mööda uuesti kokku. Tegelasteks on kärbsed, ööliblikad, lepatriinud, rohutirtsud ja kõrvahargid.

Näitusel näeb nii putukate kehaosadest moodustatud uusi fiktsionaalseid elukaid, kui ka nendest inspireeritud hiiglaslikke mutukaid alumiiniumplaadisöövitus graafikalehtedel.

Kunstniku sõnul huvitab teda evolutsiooni protsess, kus kajastub nii liigi võimalik areng, kui ka moondumine ja enesehävitus.

"Mind on alati huvitanud kehad," ütles graafik Caroline Pajusaar. "Nii inimeste, loomade kui ka putukate. Ja just siis kehade uurimine läbi lahkamisprotsessi. Natuke selline frankensteinlik olukord, kus ma otsin mutatsiooni metoodikal kehade taasloomist, taasavastamist ja kui palju erinevaid potentsiaale sel on."