Esilinastus Marko Raadi film "Biwa järve 8 nägu"
Kolmapäeval, 6. märtsil esilinastus Marko Raadi uus film "Biwa järve 8 nägu", mis jutustab Jaapani lüürilisi armastuslugusid Peipsi järve ääres.
Marko Raadi film "Biwa järve 8 nägu" tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde.
"Ta ikka kulgeb kokkuleppeliselt tänapäevas. Aga kuna tegemist on üsna arhailise kogukonnaga seal Peipsi ääres, siis võib see vabalt ka 16. sajandil toimuda. Ja et ta sellise ajatuna mõjuks, said filmist ära korjatud kõik mobiiltelefonid ja arvutid, nii et maksimaalne tehnoloogiline saavutus on seal paadimootor," ütles filmi režissöör ja stsenarist Marko Raat.
Filmi peategelane on noor tüdruk Hanake.
"See on tegelane, kes pidi saama väga noorelt täiskasvanuks, aga tegelikult ta seda üldse ei taha. Ta tahab katsetada, eksperimenteerida, avastada maailma, võibolla isegi läbi vigade tegemise," ütles näitleja Elina Masing.
Näitleja, etenduskunstniku ja muusiku Elina Masingu jaoks on see esimene suurroll filmis.
"Me kõik veetsime palju aega Peipsi ääres. Olime palju vees võtte ajal ja pärast võtteid. See oli kõik selline väga õrn ja heatahtlik keskkond," ütles Masing.
Filmi peategelaste hingeseisundit ja käekäiku raamivad muinasjutuliselt maalilised kaadrid. Raadi sõnul on selles filmis ühtviisi olulised nii visuaalne keel kui ka psühholoogiline sisu.
"Ma vist ei oska neid lahti võtta, need mõlemad pooled on mulle hirmus tähtsad. Aga kuna see raam, see maailm on mingis mõttes muinasjutuline, siis seal on väga kerge see oht, et kui ikka tegelased ei käitu meie mõistes psühholoogiliselt usutavalt, siis ta on nagu veidrike lugu. Aga ta ei ole veidrike lugu, need on ikka luust ja lihast inimesed, kes seal elavad ja kannatavad. Nii et selle žanri juures on see psühholoogia väga oluline," lisas Raat.
"Biwa järve 8 nägu" põhineb Saksa japanofiili Max Dauthendy 1911. aastal ilmunud samanimelisel raamatul, mille Loomingu Raamatukogu 2005. aastal eesti keelde tõlkis.
"Need arhetüüpsed armastuslood on pärit Jaapanist, aga jutustame neid Eestis. Nii nagu prints Hamletit me vaatame ka teatris, aga me ei vaata seda Taani loona, vaid need on nüüd juba meie lood. Et kõik mis sa kultuuris ümber ütled saabki sinu omaks," ütles Raat.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"