Ooperilaulja ainsaks instrumendiks on tema hääl ning see on pidevas muutumises. "Hääl tõesti muutub inimesega koos, see tähendab, et meie instrument muutub ja sellega tuleb tööd teha. Ma ei ütleks, et hääl väsib rohkem, aga see muutub jäigemaks. Teatud kiireid või kergeid lugusid on teinekord üsna raske võtta ehk siis kergus võib ära kaduda," rääkis Anger. 

Angeri sõnul eelistatakse tänapäeval kergemaid hääli. "Muusikas on väga oluline ansambli küsimus ehk siis hääled peavad sobima kokku. Aga kui minu piano on sama tugev kui teiste forte, siis on üliraske sealt veel vaiksemasse piano'sse minna. Sellepärast sellised kerged ansamblilikud ooperid mulle ei sobi. Aga jääb Wagner, jääb Verdi – neid, keda laulda, on väga-väga-väga palju," kinnitas ta. 

Ooperilauljate pealekasv on Angeri sõnul kõikjal maailmas pidurdunud ning põhjusena tõi ta välja linnakeskkonna ja kasvatuse mõju. 

"Korterid on väikesed, lastele öeldakse, et tuleb tasa olla, ei käida metsas, ei mängita õues. Kui palju on tänapäeval noori, kes kasvavad nagu mina – jooksevad ringi, mängivad, lärmavad? Häält on vaja kasutada, et see üldse areneks, aga praegu on kõik väga vaikselt ja ma arvan, et see on põhjus, miks hääled üle terve maailma tegelikult ei arenegi," arutles Anger ning tõi näiteks Jaapani range ja vaoshoitud kasvatuse ning selle, et Jaapanist ei saa suuri ooperilauljaid esile tuua.

Ooperimaailmaga sõbraks saamise teel ei ole Angeri sõnul niivõrd oluline see, millise helilooja teostest alustada, kuivõrd see, et inimene saaks tekstist ja sündmustikust aru. Nii on ta loonud MTÜ Ooperiga Sõbraks ning toob Eesti vaatajateni ooperite lühendatud versioone.

"Teeme seda eesti keeles, sest igast sõnast peab aru saama, igast mõttest peab aru saama. Tegelikult saab ju pika ooperi lühemaks teha ja selle loo ikkagi väga hästi ära jutustada. Muusikaliselt kõige-kõige magusamad hitid ja terad on seal sees alles. Ma olen ise tehtuga väga rahul ning Saaremaa ooperipäevadel mängime taas."