Hetkel on taas käimas Mozarti ainetel sündinud kogupereooperi "Mängime võluflööti" proovid, mis esietendus juba 2022. aastal ja mida mängiti nii Kuressaares kui ka Tallinnas. Nüüd antakse juulikuus etendused ka Tartus. "Muusika ja materjal on kõik sama, aga lugu on natuke teistmoodi kirjutatud, kirjutatud Eesti publikule, Leelo Tungal kirjutas tekstid kokku. Papagenost on saanud Vanaisa, kes räägib lugusid, kuidas tema nooruses aega veetis," rääkis Anger.

"Mida me teeme Ooperiga Söbraks ühinguga, on tagasiandmise aeg, teades, mida oleks endal soov näha olnud või mida teha. Selliseid lavastusi on vaja ja Eestis oli täielik puudus nendest," sõnas Anger.

Ain Anger on pärit Kihelkonnalt, Saaremaa kõige läänepoolsemast asulast. "Väga ilusa looduse keskel olen ma üles kasvanud, mere ääres, seal mu lapsepõlv möödus. Ma saan sellest ilust, mis seal oli, praegu kõige rohkem aru, kui hulgun mööda ilma ringi."

Esimest korda sattus Anger ooperisse alles 19-aastaselt. "Kahe aasta pärast ma olin sellel samal laval ja samas etenduses. See oli "Traviata". Asjad võivad minna väga kiiresti ja ootamatult. Minu jaoks oli see näide, et kui asjad nii kiiresti lähevad, siis sa tegeled õige asjaga."

Anger usub, et kõik inimesed on musikaalsed. "Kes ei pea viisi, mängib teinekord väga hästi kitarri või mingit instrumenti ja ei pruugigi laulda," sõnas Anger, kes enda sõnul ise ühtegi pilli jällegi mängida ei oska.

Ain Anger on esinenud ja esineb siiani mainekates ooperimajades üle maailma. "Eks teatud tüdimus tuleb ikka küll peale, et mis see üks või teine linn rohkem pakub. On seda maailma nähtud küll ja sellepärast ma olen rohkem tulnud Eestisse nagu tagasi, et nautida seda kohta, kus mu juured on. Kohvri otsas elamine tüütab ka vahel ära."

Siiski nentis Anger, et on selliseid lavatükke, mida Estonia ooperiteater, enda mängukavva pole suuteline võtma, mistõttu võtab ta endiselt välismaa pakkumisi vastu. "Neid asju tahaks ikkagi teha, aga see ei tähenda seda, et ma oleks 300 päeva aastas teel."

Kunagi laulis end laulu sisse ja eestlaste ühisteadvusesse Kaarel Tiks ehk Riksu Kaarel. Anger pole kindel, kumba ta eelistaks, kas laulda ooperis või saada laulu sisse kirjutatud. "Ooperis laulda saada on ju tore, aga nii kui sa seal laval enam ei ole, siis ei ole sind ka olemas. See mull, mis on üheks õhtuks, see tuleb iga kord uus teha. Aga kui sa laulu sees oled, siis ma arvan sinna sa ka jääd," tõdes Anger.