Minu jaoks nõuab kirjutamine ühesugust eelhäälestust, olenemata tekstide žanrist, stiilist või teemast. Tunnetuslikult ei ole vahet, kas kirjutada dramatiseeringut või arvustust, laulu- või kavalehetekste. Mis on sind inspireerinud hakkamaks kirjanikuks ja kas sinu loominguline lähtepunkt on erinev, kui sa teed tööd kuuldemängu, teatriteksti, telesarja või filmistsenaariumiga?

Ma veetsin lapsena palju aega väljamõeldud maailmades ja see pole minu jaoks praeguseni lõppenud. Minu karjäär on olnud käänuline, mistõttu ma ei pidanud ennast kirjanikuks enne, kui pidin tütre sünnitunnistusele oma ameti märkima. Mulle meeldib žanritevaheline mitmekesisus ja nendest lähtuvad erinevad ideed – need on justkui erikujulised proovikivid. Audio-, ekraani- ja teatrimeediumite vahel on praktikas selged erinevused. Igal neist on oma ainulaadsed piirangud ja vabadused, kuid selle sees toimub ühesugune protsess – palju ümberkirjutamist.

"Süsteem" on justkui võimas kirjanduslik eksperiment, kuidas asjad ei ole kunagi nõnda, nagu nad näivad ja kuidas meie mõistus on mõjutatud eelarvamustest ja traumadest – avades ukse meiega manipuleerimiseks. Mis inspireeris sind "Süsteemi" kirjutama? On sellega kaasnenud rohke vastukaja sind kuidagi üllatanud?

Mind on alati paelunud, kuidas me oma elulugu mõistame. Mis pakub igapäevaselt meile tähenduse ja kuuluvuse tunnet? Ma teadvustasin aina enam noorte meeste haavatavust, kui neil puuduvad kindlad ühenduspunktid, ja kui ohtlikuks võivad nad seeläbi kõigile teistele muutuda. Kui keegi tunneb end tõrjutuna ega tunne end ühiskonna osana, on ta ärakasutamiseks ja radikaliseerumiseks küps. Nagu James Baldwin ütles: "Iga ühiskonna kõige ohtlikum looming on mees, kellel pole midagi kaotada." Sageli on mis tahes radikaalse liikumise konkreetne ideoloogia ebaolulisem kui eesmärgi- ja kuuluvustunne, mida see osalistele annab. Ma ei suuda üllatavat tagasisidet meenutada, kuid olen põnevil, et "Süsteem" tuuakse Eestis lavale!

Eriti viimasel ajal tundub ajalugu end kordavat. Propaganda ja valeinformatsiooniga võitlemine on taas ülioluline. Mis sa arvad, mida tavainimene peaks tegema, et end muuta manipulatsioonide ja tõeväänamiste vastu immuunseks? Kuidas hoida demokraatlikke väärtusi, kui on olemas jõud, mis neid samu vabadusi meie enda vastu kasutavad?

See on pea võimatu. Me elame sisu, info ja arvamuste pöörises. Praegu pole lihtsaid vastuseid ja me peaksime olema ettevaatlikud kõigi suhtes, kes näivad neid pakkuvat. Meie tähelepanu püüavad nii paljud inimesed, kes tahavad teenida raha, saada võimule või toita oma ego. Minu arvates on üha enam abi sellest, kui ma pööran rohkem tähelepanu enda vahetus ümbruses toimuvale. Mõnikord on mul tunne, et me ei pane isegi tähele, kuidas me välja sureme. 

Sul on hetkel ridamisi huvitavaid ja põnevaid projekte töös. Millele sa praegu peamiselt keskendud?

Töötan hetkel paari teleprojektiga. Mulle tundub, et otsime maailmas uusi, vähem kahjulikke ja lootustandvamaid viise elamiseks. Seega ma püüan keskenduda lugudele, mis seda mingil viisil käsitlevad.