Viljandi kultuuriakadeemias loodud sämplipank viib pärimuspillid laia maailma

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias valmis muusikatehnoloogia lektori Janar Paeglise juhtimisel projekt "Eesti pärimuspillide sämplipank", mis annab igale produtsendile ja heliloojale võimaluse autentseid pille oma loomingus kasutada.
Enamuses tänapäeva muusika loomisprotsessis kasutatakse arvutit ja muusikaprogramme, sh erinevaid sämplipankasid. Kontserdilaval võib eesti pärimuspille näha ka rahvusvaheliselt, kuid mängijaid on vähe ning seetõttu on laiemal kasutajaskonnal ligipääs sellele unikaalsele helimaailmale raskendatud.
Pärimuspillide sämplipanga loomine toob uued võimalused nii muusikaprodutsentidele kui kaasaegse uue muusika heliloojatele, võimaldades kaasata pärimuspille oma loomingusse sämplipanga abil.
"Selleks, et oma loomingus pärimuspille kasutada, peab sul olema mõni tuttav pärimusmuusik või siis pead ise neid pille omama ja mängida oskama. Eesti pärimuspillide sämplipank aga annab igale produtsendile, laulukirjutajale või heliloojale võimaluse MIDI-klaviatuuril mängides või hiirega noote joonistades neid autentseid pille mängida ning nende kõlavärve oma loomingus kasutada," märkis pärimuspillide sämplipanga looja Janar Paeglis.
Projekti raames salvestati ja loodi helipangad järgmistele traditsioonilistele pärimusinstrumentidele:
eesti torupill ja parmupill (Cätlin Mägi)
eesti lõõtspill (Juhan Uppin)
kromaatiline kannel (Gerda Pärnaku)
väikekannel (Kadri Lepasson)
hiiu kannel (Kelly Veinberg)
Pillide salvestused toimusid 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta jaanuarini Viljandi kultuuriakadeemia helistuudios, Viljandi Muusikakoolis ja Mõniste Rahvamajas.
Rohkem infot leiab sämplipanga kodulehelt.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor