"Ma puutusin sellise žanriga esimest korda kokku Saksamaal, kui ma olin vahetusüliõpilane Berliinis. Muusikateatri lavastus ei ole muusikal, see ei ole ooper või operett, see on täiesti omaette žanr. Ja see on minu meelest väga huvitav, sellepärast, et muusika kannab endas palju emotsionaalset jõudu, mis on abstraktne, samas sõna annab juurde konkreetsuse, mida muusika ei saavuta. Ja kui need kaks kokku panna, tuleb minu meelest väga emotsionaalselt laetud kogemus," tutvustas ta.

Susi on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal ning on sel suvel lõpetamas EMTA lavakunstikooli näitleja erialal. Tulenevalt oma interdistiplinaarsest taustast on Susi soov muusikute ja etendajate rolle laval võrdsustada. Lisaks näitlejatele on laval ka näiteks muusik Florian Wahl.

"Ma tahtsin teha lavastust, mida ma tahaksin ise vaatama minna. Et kui ma näen kavalehel selliseid erinevate valdkondade nimesid, siis mul tekib kohe huvi, et kuidas see võimalik on, kuidas need inimesed koos hakkavad tööle? Mul olid kindlad rollid välja mõeldud juba enne ja ma otsisin inimesi lähtuvalt sellest rollist, näiteks Floren Wahl mängib minu lavastuses Triksterit ja minu meelest ka tema looming näitab seda väga hästi, et iga järgmine teos, mille ta välja toob, on täiesti teise nurka võrreldes eelmisega," rääkis Susi.

Juunikuus lavakunstikooli lõpetava Susi sõnul ei oska ta kooli lõppemise üle veel kurvastada. "Ma arvan, et ma veel ei ole jõudnud seda läbi töötada. Aga ma vist ei võta seda kui lahkumist. See on pigem võimalus järgnevatel aastatel oma kaaskolleegidega teistes kohtades kokku puutuda," tõdes ta ning lisas, et kool andis talle ennekõike arusaama iseendast.

"Ma arvan, et ma saan endast nüüd rohkem aru, ma oskan tajuda ennast ja samas, see kool on andnud tohutu võime teistega koos töötada, teisi kuulata. Me oleme grupina jõudnud nüüd sinna punkti, et me oskame üksteisele tagasisidet anda, me austame erinevaid vaateid, me päriselt kuulame ja üritame aru saada teistest," ütles ta.