Nii nagu paljud-paljud teised, oli ka Vahur Kersna Hagi Šeini õpilane. "Mina olin Hagi õpilane ju Tartu tollal veel riikliku ülikooli päevilt ja Hagi päästis, siis kui ma tulin Eesti Televisiooni mind väga sellisel õrnal hetkel, kui mul tööd ei olnud. Ta andis mulle siis "Prillitoosi" spordinurga ja sealt edasi sain kuidagi jalad alla ja ma olen isikliku karjääri eest väga tänulik," meenutas ta.

Hagi Šeinil on Kersna sõnul Eesti kultuuriloos olnud väga suur tähtsus. "Kasvõi tema kaks hiiglasuurt ja põhjalikku telealast raamatut "Suur teleraamat" ja "Eesti televisioon digiajastul". Hagi ju tegelikkuses päästis Eesti Televisiooni omal ajal, oli ju variant, et see erastatakse ja püüti jõudu välja lasta. Hagi oma tegevusega päästis televisiooni," kinnitas Kersna.

Kersna hinnangul ladus Šein enda tegevusega praeguse Eesti Televisiooni vundamendi. "Eesti Televisioon on ikkagi kõige tugevam ja minu arvates ka väga hea televisioon tänases ajas. Selle vundamendi ja alusmüüri ladus tema (Hagi Šein - toim.) direktoriks olemise ajal. Ja pärast, kui ta oli ringhäälingu nõukogu esimees, siis ta hoidis ära need väga jõhkrad rünnakud, mis tol ajal televisiooni vastu olid," rääkis Kersna.

Lisaks on Šeini mõju tunda ka läbi kõikide tema õpilaste. "Tartu Ülikool, Concordia, Audentes ja BFM, tal on üle tuhande õpilase, kes kõik töötavad tänapäeval meedias erinevates valdkondades," sõnas Kersna.

"Ja lisaks veel need saated, mis ta tegi. Omas ajas ta oli ikkagi rajaleida, tema leiutas "Kodulinna", "Prillitoosi", "Ajurünnaku". Lisaks veel filmid: terves Nõukogude Liidus ei tehtud filme vanuritest, kõik invaliidid olid ära peidetud. Hagi tõi nad kõik välja. See, mis ta teinud on meie kultuuriloos, on lihtsalt pöörane."

"Tema juhtlause oli see, et kui sa tahad midagi head teha, siis mine ja tee. Sellest ta lähtus kõigis oma tegudes, päevades ja olemistes."