Muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus kärbivad peamiselt tegevuskulusid
Kolmapäeval avalikustatud kultuurivaldkonna eelarve suurimad kärped puudutavad järgmisel aastal muinsuskaitseametit, mille eelarve väheneb ligi 15 protsenti, ning rahvakultuuri keskust, mis peab hakkama saama ligi kümneprotsendilise vähendamisega.
Rahvakultuuri keskuse eelarvesse jääb pärast kärpeid tegevuskuludeks 1,3 miljonit eurot ja toetusteks 4,4 miljonit eurot. Direktor Kalle Vister ütles, et peamiselt hoitakse kokku keskuse enda koolitus- ja lähetuskuludelt. Samuti tuleb vähendada folkloori- ja pärimuskultuurialaseid toetusprogramme.
Küll aga ei vähene laulu- ja tantsupeo aastal muusika- ja tantsujuhtide palgameede 2,6 miljonit eurot. "See toetusmeede, mis on mõeldud kollektiivide juhtidele, see jäi puutumata. Teisi toetusmeetmed vähendati viie protsendi võrra," sõnas Vister.
Ka muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson ütles, et ametile seadusega pandud kohustusi kärpida ei saa. Seega tuleb vähendada umbes poole miljoni euro võrra ehk 2,9 miljoni euroni ameti enda tegevuskulusid.
"Tegevuskulusid ei saa liigitada lihtsamateks või keerulisemateks, aga kindlasti lähetused, koolitused, läheme selles mõttes oma inimeste kallale, et kõik see, mida me oleme siiani lubada saanud, järgmistel aastatel lubada ei saa," sõnas Mihkelson.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Aktuaalne kaamera"