Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis käsitöötehnoloogiat ja disaini õppiv Hendrik Igalaan tõi näitusele enda disainitud tooli, osales kangajääke betoonis kasutamise projektis ning ehitas klaasijääkidest mosaiikpeegli.

"Üritasime leida kasutust vanadele riietele, et kõik see kalts, mis meil koguneb panna betooni sisse. Eeldus oli, et ta loob armatuuri siia sisse nagu metall teeks," tutvustas Igalaan. Lisaks pani noor kokku klaasijääkidest mosaiikse peegli. "Selle mõte ongi, et kui sa liigud, siis vaatenurk muutub. Kui sa elus ka muudad oma asukohta, olemust, siis kõik muutub, kõik on suhteline."

Taaskasutus on Igalaanele disainitöö juures oluline. "Ma paneks rõhku sellele, et me ei toodakski nii palju. See on ajutine lahendus – taaskasutada, pigem toota mõistusega, et ei oleks seda jama, me tõesti tarbime liiga palju."

Eesti Kunstiakadeemia vilistlane Kristina Oja disainis Peipsi kultuuripiirkonnast inspiratsiooni saades puukotade seeria, mis on kaunistatud kootud pealdistega. "Crocs on inspireeritud puukotast, seega miks mitte tuua hoopis puukotad tagasi," sõnas disainer.

"Ma arvan, et võib-olla ei olegi oluline luua uusi materjale ega tehnoloogiaid, vaid võtta inspiratsiooni vananenud või unustatud käsitöötehnikatest ja neid tuua kaasaegsesse disaini, sest vastasel juhul nad jäävad lihtsalt püsima muuseumitesse. Läbi disaini me saame tutvustada ka vananenud tehnikaid ülejäänud maailmale," rääkis Oja.

Disainitudeng Hanna E. Lahe tutvustas EKA tudengite mahakantud kardinajääkidest sündinud rõivakollektsiooni. "Projekti eesmärk oli kasutada ära jääke, see on selline jätkusuutlik võimalus ja me tahtsime ehitada ja luua midagi täiesti uut," rääkis ta.

"Minu teos "Ema muusa" tuli mu personaalsest kogemusest, lähedaste kogemusest, tükike mind on seal teoses. See räägib, kuidas armid mõjutavad meie arusaama kehadest, kuidas vahepeal tekib tunne, et kui on armid, siis on rikutud keha," rääkis Lahe, kelle käes on ka näiteks krõpsupakkidest sündinud käekott ja taaskasutatud lipsudest jalanõud.

"Me tarbime liiga palju, meil on kiire elu, tahame kiiresti uusi asju, oleme kaotanud võlu asjades. Mulle hästi meeldib, kuidas vanasti kasutasid ära seda, mis sul oli ja kandsid seda kuniks ta oli täiesti räbalates, ma ise tahaks minna tagasi selle peale," kinnitas Lahe.