Helsingi Ateneumi kunstimuuseumi uuel näitusel on fookuses surm ja rituaalid
Helsingis Ateneumi kunstimuuseumis on alates 4. oktoobrist avatud näitus "Gothic Modern", mis toob rahva ette Soome ja laiema maailma kunsti 19. ja 20. sajandist, teemadeks teiste seas surm, rituaalid, seksuaalsus ja valgustatus.
Anna-Maria von Bonsdorff on Ateneumi juht ja ühtlasi ka näituse "Gothic Modern" kuraator. Näituse idee sündis tema sõnul juba 2017. aastal. "Vestlesime külaliskuraator Juliet Simpsoniga, olime korraldanud Amsterdamis Rijksmuseumis suure konverentsi, mis mingil määral neid teemasid käsitles. Kuna olen näitusekorraldaja, siis hakkasin mõtlema, kuidas näeks välja Gothic Modern näitusena," rääkis ta.
Kuraatori sõnul võiks näitus kõnetada paljusid. "Surm on miski, mis ootab meid kõiki, see puudutab meid kõiki, vast rohkemgi kui miski muu. Sünd ja surm, need on üks ja sama," sõnas ta.
Soome Tuglase Seltsi juhataja Jaana Vasama sõnas, et näitusel on esindatud nii Soome kui ka maailma kunstiklassika. "Nad on väga huvitavas dialoogis. Tavaliselt, kui me räägime modernismist, räägime me sellest, et me vaatame tuleviku suunas, aga siin nad on suhtes minevikuga," sõnas Vasama.
Soome kunstnikest teatakse Akseli Gallen-Kallela kõrval vähem samuti sümbolistlikku maalikunstnikku Hugo Simbergi. Gallen-Kallela oli nimelt Simbergi õpetaja. "Ta on väga armastatud kunstnik, 2006. aastal said soomlased hääletada, mis on kõige armastatum teos ja see oligi "Haavatud ingel"," rääkis Vasama. Simbergi maalist eksisteerib tegelikkuses mitmeid versioone. Näiteks Tampere toomkirikus on sama maal fresko kujul, mille taustal on näha suitsevaid korstnaid, sest Tampere oli tehaselinn.

Sarnaselt on Simbergil ka enda "Surma aiast" mitu versiooni, mille suuremõõtmelist varianti on taas võimalik näha Tampere toomkirikus, miniatuurne maal on üleval aga "Gothic Moderni" näitusel. "Kui neid luukeresid vaadata, siis nad ei hirmuta üldse. Need lilled on hinged ja see oli Simbergi oma mõte sellest, mis juhtub, kui inimene sureb, et on mingi vahemaastik, kuhu hing läheb. Lilled, mille eest luukered hoolitsevad, ongi inimeste hinged," selgitas Vasama.
Näituselt leiab ka palju Edvard Munchi töid ning pilgu saab peale heita ka Niguliste kirikust tuttavale Bernt Notke "Surmatantsule".
Näitust pandi von Bonsdorffi sõnul kokku kuus aastat. "See on suurim näituseprojekt, mis Ateneumis kunagi on olnud," sõnas ta. Enda näituse lemmikteoseks peab kuraator van Goghi "Pealuud põleva sigaretiga". "Selles lihtsalt on midagi, musta huumorit. See on erandlik teos tema loomingus, saime selle siia laenuks. See on tõeline tippteos."
"Gothic Modern" on Ateneumis avatud kuni 26. jaanuarini 2025.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell