Tauraite käe läbi on Eesti Teatri Agentuuri (ETA) näitekirjanduse mentorprogrammis valminud näidend "Libera!", mille esimene lugemine toimub 10. detsembril. "See on üks katsetus. Ma õpin seda ametit. Ma ei tea, mis see on. Esimene lugemine on alles tulemas ja see on iseenesest hästi tore programm. ETA näidendivõistlusele kirjutatakse igal aastal umbes 70 näidendit ja isegi, kui su näidend ei saa kuhugi edasi, siis võib juhtuda, et see osutub sümpaatseks mõnele mentorile, kes valib selle autorit teadmata välja ja hakkab selle kallal koos autoriga pusima. Ja mul lihtsalt vedas," rääkis Tauraite.

Tauraite mentoriks osutus Martin Algus. "Parim, kes võtta, minu meelest. Ta nägi selles mingisugust potentsiaali ja nüüd me oleme selle kallal pusinud. Igal mentoril oma teater, kus see ette lugemine toimub," lisas ta.

Näitleja esimene katsetus näitekirjanduses keskendub naistevahelistele suhetele. "Ja siis nende naiste vahele satub üks noor mees, nooruk, kes peab nii ühelt kui teiselt poolt naistega hakkama saama," selgitas Tauraite.

Tauraite lööb kaasa ka Miia Tervo tragikomöödias "Rakett", mis 6. detsembril Eesti kinolevisse jõuab. "Räägib ta tegelikult loo sellest, kuidas 1984. aastal juhtus selline asi, et tollane Nõukogude Liit kukutas, meelega või "kogemata", ühe raketi Soome ja see kukkus Inari järve. Nendest sündmustest põrkununa kirjutas Tervo ise stsenaariumi, mis saab siis, kui üks rakett kukub järve ja sa ei tea, kas seal on tuumalõhkepea otsas või ei ole. Kõik on väga närvis sellepärast, et Venemaa palub vabandust," avas Tauraite filmi sisu.

Tauraite ise astub üles ärakaranud Eesti tuumafüüsikuna. "Ajalooliselt sellist asja ei oleks saanud olla, sest kõik, kes Eestist Soome läksid, ei saanud tegelikult Soome jääda, nad pidid edasi liikuma, sest Soome andis tavaliselt välja need ärakaranud tuumafüüsikud või kellegi teise," muigas Tauraite.

"Mulle meeldis see, et Miia Tervo väga pühendus sellesse, kes ta filmis kaasa teevad. Saime temaga eraldi kokku, rääkisime ja ta ütles, et ma pean veenduma, et sa ei ole bitch ja et ma saan sinuga 15 miinuskraadi käes ka tööd teha," naeris Tauraite. "Pidime leidma mingid ühised sümpaatiad, et teineteisega töötada ja, tõepoolest, kui sul on väljas väga külm, siis inimesed väljuvad endast," lisas ta.

Osa oli Tauraitel täita ka Marko Raadi viimases mängufilmis "Biwa järve 8 nägu", mille Eesti Oscarile esitas. Tauraite tõdes, et tema jaoks on oluline Eesti filmi pildil püsimine. "See on iseenesest väga tore, et meil on midagi pakkuda. Üleüldse on tore, et me teeme siin Eestis filme. See ei ole kindlasti Oscari-film. Nagu Ivo Felt väga tabavalt ütles, siis see on Oscarite võistluseks liiga hea," sõnas Tauraite.

"Me teeme Euroopas autorikino, me ei ole ju kassa peal väljas. Sealt need erinevused algavad. Kui kellelgi on oma raha mängus, siis ta tahab selle raha pärast tagasi saada. Me oleme siin üsna hellitatud. Saame teha autorikino, kus me ei oota tulu. Mõneti muidugi ootame, produktsioonitiimid on ka selle peal väljas, aga see ei ole põhjus, miks me neid filme teeme," selgitas näitleja.