Kultuuriportaal soovitab: Aki Kaurismäe "Langenud lehed" Jupiteris
Tegelikult soovitaksin kõigil Eesti filmihuvilistel võtta ette terve Kaurismäe filmograafia, mõnus pühadeaegne eesmärk iseendale, aga vabalt võib "Langenud lehtedega" ära proovida, kas teile tema käekiri üldse sobib. Siin on olemas kõik see, mida Kaurismäes armastada.
Kaks üksikut hinge Helsingi linnas jäävad ühel ja samal ajal ilma oma mõttetutest töökohtadest. Tulevik paistab tume, kuid nende juhukohtumine karaokebaaris annab mõlemale õhkõrna lootuse, et nende elus võib midagi ka hästi hakata minema.
Teekond armastuseni on aga käänuline ja täis takistusi. See võib kõlada nagu ühe lääge romantilise draama kirjeldus, aga Aki Kaurismäe filtri läbi on see üks vaimustavalt vaimukas, aga üdini lihtne lugu inimeseks olemise olulisusest ka kõige keerulisemates olukordades.
"Langenud lehed" on Kaurismäe tagasipöördumine 1980. aastate nn töölistriloogia juurde, mida iseloomustab just lugude ja inimeste lihtsus, aga stilistiliselt on Kaurismäe maailm siin veelgi enam paigas: dekoratiivsed-teaterlikud võttekohad, summutatud, aga värvirohke koloriit, ja rohkem koomilisi dialoogikilde kui kunagi varem. Aki Kaurismäki on tagasi täielikus tippvormis.
Film esilinastus mullu Cannesi filmifestivali võistlusprogrammis ja võitis ka žürii auhinna. Lisaks läks iga-aastane mitteametlik parima koerrolli preemia neljajalgsele näitlejale Almale.
Toimetaja: Kaspar Viilup
