Kuntu naasis äsja Londonis toimunud Balti filmifestivalilt. "Seda korraldab üks Läti produtsent, kes elab juba 12 aastat Londonis. Nad proovivad Eesti, Läti ja Leedu kultuuri Inglismaale viia ja seda tutvustada. Rainer Sarneti film "Nähtamatu võitlus" oli seal esindatud," rääkis Kuntu.

Esimest korda sattus Kuntu ise kaamera ette umbes 12-aastasena. "See oli tohutult suur võte, Rene Vilbre tegi seda Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, talvel, jõuluaeg oli ja ma ei tea, kui palju lapsi erinevatest näiteringidest kokku oli kutsutud, aga lapsi oli väga palju. Ühel hetkel olime sellises ülipikas rivis ja Vilbre tuli, vaatas kõiki väga tähtsa näoga ja millegipärast valis välja minu, et mina kuskil midagi kõneleksin. See läks hästi pikale, nii et lapsed viidi pärast keset ööd bussidega koju," meenutas Kuntu.

"Mina jäin võttemeeskonnaga kuidagi kauemaks, et oma lausekesi öelda. Mäletan sellist olulist hetke, et kui see kõik läbi oli, siis Anu Välba tuli minu juurde, ütles, et viib mu bussi peale ja küsis, kas ma teen mingit näitlemisasja. Ma ütlesin, et jah, ma käin näiteringis. Välba ütles, et mul tuleb see väga hästi välja ja et ma peaksin sellega võib-olla jätkama. Need sõnad jäid mulle väga meelde," rõõmustas Kuntu.

Esimene päris võttepäev oli Kuntul Andres Maimiku tehtud reklaamis "Sheeri kama". "Ma olin siis 16- või 17-aastane ja minu väga armas sõber, kallis kadunud Margus Karu tegi sellele reklaamile casting'ut. Läksin kohe peale koolipäeva sinna proovima, istusime viie või kuue teise tumedapäise tüdrukuga mingis koridoris. Nad olid kõik needistatud, aga minul oli selline lipsuga peavõru peas ja kõrge kaelusega hele kampsun. Mõtlesin, et väga huvitav. Mis reklaam siis siit nüüd tuleb," rääkis Kuntu.

"Kui oli minu kord sisse minna, et saada teada, millega tegu on, siis kõigepealt Margus vaatas mind ja ütles, et võta see peavõru ära. Ajas mul juuksed sassi, võttis kampsuni ära. Siis ma lugesin seda teksti ja sain aru, et oligi vaja punk välja näha. Sellest tuli väga hea reklaam. Mäletan, mu vanaema rääkis, et tal naised töö juures suitsuruumis isegi kiidavad. Kui ma küsisin, et kas ta ütles neile, et mina seal reklaamis olen, siis ta ütles, et ei, ma ei hakanud ütlema, pärast arvavad, et sa oledki selline," muigas Kuntu.

Hiljem tulid Kuntule aga juba suured filmirollid. Suurim neist on vast Mari Tanel Toomi filmis "Tõde ja õigus". ""Tõe ja õiguse" teekond kestis neli aastat. Ma sain selle rolli kinnituse siis, kui ma olin veel lavakunstikoolis. Me tegime kõiksugu töid. Ma olen täiesti linnatüdruk, nii et ma pidin õppima vikatiga niitmist ja leivategu ja võitegemist ja linapeksu ja loomadega ümberkäimist ja lüpsmist, mis mul lõpuks kahjuks ei tulnudki välja, aga vähemalt olid nad nii viisakad, et üldplaanis on näha, et mina lüpsan, aga lähikaadris sain aru, et need ei ole minu käed, sest see rütm oli väga õige," ütles Kuntu.

Filmide puhul meeldibki Kuntule kõige rohkem pikk eeltöö. "Just see läbitunnetatus, mis saab selle ajaga tekkida," lisas ta.

Kuntu lõi kaasa ka Soome teleseriaalis "Mädaõunad". "Soomes on heaoluühiskond. Mis puudutab tööpäeva pikkust või seda, mismoodi inimesi hoitakse," sõnas Kuntu ja lisas, et erinevused Soome ja Eesti töökultuuris ulatuvad võtteplatsist kaugemale. "Seda on filmitööstuses ka tunda. Kohati ka naljakas, et me oleme võib-olla sügavamad ja robustsemad oma asjades, ei eeldagi mingisuguseid tingimusi, mida nemad seal eeldavad. Kui stseenis on füüsiline kontakt, siis enne küsitakse teiselt inimeselt üle, kas sulle sobib, et ma puudutan sind siit poolt. Meil veel ei ole sellist asja," tõdes Kuntu.

Kuntul on roll ka veel valmivas Eeva Mägi filmis "Mo Papa". "See on selline film, mis on sündinud ilma stsenaariumita. Ma ütlesin oma jah-sõna selle tõttu, et ta rääkis mu ära oma ideedega. See on päris suur risk, mida võtta. Eeva Mägi peas on tema enda intuitsioonil põhinev tunnetuslik lugu ja sinna on mõeldud teatud karakterid, kes seal olema peavad. Need karakterid on näitlejaga koos välja mõeldud ja üles ehitatud. Võttesse minnes teadsin ma oma karakterit, teadsin, kuidas ta on sündinud, millistes oludes kasvanud, kõike, kuni selle hetkeni, mida me filmima hakkame," selgitas näitleja.

"See, mis juhtuma hakkab, sai juhtuma hakata alles siis, kui me kohtusime partneritega või kui mingisse situatsiooni sattusid," lisas ta.