Uued sõnad jõuavad keelde mitmel erineval moel. Enamasti kajastavad need muutusi ja arenguid ühiskonnas, tehnoloogias, kultuuris ja igapäevaelus. Sõnu saab luua olemasolevatest tüvedest, laenata teistest keeltest või mugandada võõrsõnadest. Samuti võivad uued sõnad üldkeelde tulla teistest registritest, näiteks slängist ja noortekeelest.

Kõik sõnad ei jää aga püsima, sest osa neist kaob kasutuselt sama kiiresti kui nad tekkisid. Teine osa jällegi n-ö püütakse kinni ja pannakse sõnaraamatusse. Näiteks lisati viimase aasta jooksul EKI ühendsõnastikku umbes 250 uudissõna ehk neologismi. Vaatame mõnda neist lähemalt.

2024. aastal on EKI ühendsõnastikus registreeritud palju poliitika, valitsemise ja juhtimisega seotud sõnu. Näiteks klaaskalju, mis viitab naise valimisele juhtivale ametikohale olukorras, kus on ette teada, et valdkonnas on asjad väga kehvasti.

Sõna maksufestival tähendab olukorda, kus valitsus kavandab korraga mitmeid uusi makse ja maksutõuse. Poliithäma viitab poliitikute keerutamisele ja demagoogitsemisele, mida nad teevad valijate poolehoiu taotlemiseks. Üleväljakärbe tähendab ühetaolist kulude kärpimist kõigis valdkondades. Väljend "lennukilt raha külvama" aga toetussummade jagamist ühtlaselt kogu sihtrühmale, mitte konkreetsete isikute abivajadustest lähtudes.

Palju uusi sõnu on lisandunud ka IT- ja tehnoloogiavaldkonda. Üks sellistest on näiteks digikukkur, mis on 2026. aastal Euroopas kasutusele võetav elektrooniline rakendus, mis lubab loobuda kõikidest paber- ning plastdokumentidest. Teine näide on digipagendamine, mis seisneb isiku või teema eemaldamises sotsiaalmeediaplatvormilt, kui see isik on rikkunud platvormi reegleid, näiteks levitanud valeinfot, või kui teema on platvormile sobimatuks muutunud.

Krativäeline riik on selline, mis rakendab oma valitsemis-, majandus- ja ühiskonnastruktuurides aktiivselt ja tõhusalt tehisintellekti, ja tehnooptimist on isik, kes on veendunud, et tehnika areng ja uued tehnoloogiad aitavad lahendada kõik inimkonna probleemid.

Niisiis rikastub eesti keel igal aastal sadade uute sõnadega, millest igaüks peegeldab ajastu vaimu ja ühiskonna vajadusi, aidates keelel areneda koos muutuvate oludega. Uued sõnad on märk elavast ja õitsvast eesti keelest. Kasutagem neid rõõmsasti.