Eesti raamatu aastat ei tähistata sugugi esimest korda. "Eesti raamatu aasta traditsioon sai alguse 1935. aastal, kui tähistati toona esimeseks teadaolevaks eestikeelseks raamatuks peetud Wanradti ja Koelli katekismuse 400. aastapäeva. Toimusid kõikvõimalikud raamatu ja kirjandusega seotud sündmused üle Eesti ja esimese raamatu aasta üheks eesmärgiks oli meie omakeelset raamatu kultuuri väärtustada, teha toonases sõnakasutuses heas mõttes raamatu propagandat, et meie omakeelset raamatut kui kultuuri alustala laiemalt rahva teadvusesse viia," rääkis Unt.

Nüüd, 2025. aastal, tähistatakse eestikeelse raamatu 500. aastapäeva, kuna juba mõnikümmend aastat peale esimest raamatu aastat selgus kümme aastat varasema eestikeelse trükise, kui seda oli Wanradti ja Koelli katekismus, olemasolu. "Selle avastuse tegi saksa teadlane Wilhelm Jannasch, uurides Lübecki reformatsiooni ajalugu, kus ta muuhulgas töötas läbi Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi protokolliraamatuid, millest selgus, et juba aastal 1525 oli Lübeckis arestitud üks vaat luterlike raamatutega, mille hulgas oli ka trükiseid eesti ja läti keeles," rääkis Unt.

Tänavune raamatuaasta tähistamine algab 30. jaanuaril, päeval, mida on viimastel aastatel ametlikult tähistatud kui eesti kirjanduse päeva. "Kuna see 500 aastat on tõesti niivõrd suur ja sümboolne, siis leiti, et miks mitte tähistada raamatuaastat sedakorda pisut pikemalt ehk 14 kuud ja lõpetada teisel meie keele ja kultuuri seisukohalt tähtsal päeval ehk emakeele päeval 14. märtsil 2026."

Paljud raamatuaasta sündmused on üle Eesti raamatukogude korraldada, üritusi on 500. aastapäevale kohaselt üle 500. Tähelepanu pööratakse ürituste korraldamisel Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aseesimehe Katre Riisalu sõnul ka iga raamatukogu kodukandile. "Fookus võib olla väga erinev, need võivad olla vanimad trükised, fotod, postkaardid, kohalikud kuulsused, rahvapärimus – sarnaseid näituseid toimus 1935. aastal üle Eesti," tutvustas ta. Ellu kutsutakse eesti kirjakeele auks ka aastaringsed eesti tähestiku sündmused: iga kuu jaoks on kaks tähte, millega sündmused seotud on.

Lisaks raamatukogudele saab oluline roll olema näiteks ka koolidel ja õpetajatel ühes Emakeeleõpetajate Seltsiga. Veel teevad kaasa suuremad organisatsioonid nagu Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, kirjanike liit, rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum, ülikoolid jpt.

Eesti Kirjastajate Liiduga on algatatud ka kampaania, mis kutsub noori üles lugema eesti keeles. "Noorem põlvkond kipub rohkem lugema inglise kui eesti keeles, eesmärgiks on kutsuda noori väärtustama eestikeelset kirjandust ja tõlkekirjandust ja rohkem vaatama eestikeelse raamatu poole," selgitas Unt. Lisaks on plaanis sündmustesari koostöös kirjanike liiduga, mis pöörab tähelepanu eesti kirjanike ja kirjanduse probleemidele. "Me saame ühelt poolt raamatu aastal rõõmustada oma 500-aastase raamatukultuuri üle, aga kindlasti tuleb rääkida ka murekohtadest," sõnas korraldaja.

"Eesmärk on panna inimesi, laiemalt kui kirjandusringkonnad, mõtlema selle peale, mida see 500-aastane omakeelne raamat tegelikult tähendab. Ma ei saa loota, et eesti rahvas hakkab kohutavalt rohkem lugema selle peale, päris sellist muutust ühe aastaga ei saavuta, aga kui me jõuame omakeelse raamatu väärtusega rohkem inimeste teadvusesse ja näitame, mis see tähendab meie rahvusliku iseolemise kontekstis, siis ma arvan, et me oleme päris palju saavutanud," sõnas Unt.

Raamatuaasta kogu programm avalikustatakse peagi valmival veebilehel raamatuaasta.ee.