Kui Paliales tekkis soov filmi teha, sai ta aru, et tema ümber on kõik juba olemas. "Huvitavad tegelased, huvitavad vestlused – ei olegi vaja hakata midagi pastakast välja imema. Tuleb lihtsalt õiged hetked välja noppida, õigesse järjekorda panna ja ongi olemas. Niimoodi see film vaikselt sündima hakkas," rääkis režissöör.

"Ma arvan, et see film on ajakapsel Tallinnast, mille fookuses ongi noored täiskasvanud, kes alles alustavad oma iseseisvat elu ja vaatab, kuidas nad nende uute murede ja probleemidega toime tulevad. Minu jaoks oli oluline, et ta oleks kuidagi eluline ja jäädvustaks mingit kindlat hetke noore inimese elus," lisas Paliale.

"Enamus tegelased, kes siin filmis on, on kirjutatud mingite inimeste põhjal, keda ma tunnen." Filmis astuvad üles eeskätt nooremad näitlejad, nende hulgas ka lavaka ja TÜ VKA tudengid. "See oli teadlik otsus. Noorte filmis võiksid ju ikka noored näitlejad mängida. Tuleb ju filmi teha sellest, mida tunned," leidis Paliale.

"Kunagi, kui ma ise vanem olen, siis teen vanematest inimestest ka filmi. Praegu oli tunne, et on vaja selline film teha," lisas ta.

Peaosatäitjaid Mihkel Kuuske ja Maria Helena Seppikut enne filmiprotsessi algust Paliale ei tundnud. Kuuseni jõudis Paliale ühiste tuttavate kaudu ja hakkas tema sotsiaalmeediat jälgima. "Minul oli sellel hetkel selline muusikategemise periood, hästi tihe, ja mul on tunne, et see muusika tegemine ning see, kuidas ma seal sotsiaalmeedias tegutsesin, jättis Meelele mulje, et ma olen sarnane filmi peategelase Sebastianiga," rääkis Kuusk ja lisas, et sellest tuli ka kutse casting'ule.

Viljandi kultuuriakadeemia teatriõpingute 15. lennu tudengit Maria Helena Seppikut soovitas Paliale Kuusk. "Meel võttis minuga samuti sotsiaalmeedias ühendust ja kutsus casting'ule," ütles Seppik.

Kuusel oli hea meel noorte seiklusi täis filmis kaasa lüüa, sest see avas talle elu, millest ta ise eemale jäi. "Mina harjutasin väiksena kodus palju pilli, elasin kaugel, väga nendest lokaalidest midagi ei arvanud, pinnapidudel käisin küll, aga mul on tunne, et selline elu oli mulle väga põnev. Tundsin, et tahan ka seda proovida. Elustiil oli teistsugune, tänu sellele protsessile saime seda üheskoos avastada. Aga mulle on tunne, et ka minu tegelane on seal natuke teiselaadne, nii et see sobib," selgitas Kuusk.

Seppiku elustiiliga filmis linti võetud elu kohati haakus. "Aga kohati ka mitte. Kui ma sain 18-aastaseks, siis tuli koroona, nii et mul ei olnud väga palju võimalust niimoodi väljas käia või seda elu elada," nentis Seppik.

Režissööri sõnul nähti hästi palju vaeva, et saavutada filmis tunne, nagu oleks kõik dialoogid improviseeritud. Seppik selgitas, et stseenid saidki alguse improvisatsioonidest. "Tihti oligi nii, et näiteks mina ja Mihkel improviseerisime pool tundi järjest ja Meel jälitas meid oma telefoniga, salvestas heli ja siis me pärast kuulasime seda, kirjutasime üles ja hakkasime selle põhjal stseeni üles ehitama," selgitas Seppik.

"Iga stseeni lahendasime ikkagi alati uuesti. Oli ka mõni stseen, kus on väga oluline rütmistatus ja siis oli ka juba stsenaarium all väga täpne. Mingitel hetkedel oli vaja jauru juurde panna. Siis tegimegi uue duubli ja leiutasime kohapeal midagi, et stseen oleks elavam ja jaurusem. Nii need uued ideed kuidagi pinge all ka tulevad," lisas Kuusk.

Filmis seisavad noored tihtipeale silmitsi ka rahapuudusega. "Sel hetkel, kui ma seda filmi kirjutasin ei olnud mul tõesti väga palju raha arve peal ei olnud, aga nagu kõik teavad, siis filmindus on ala, millega on lihtne rikastuda. Nüüd ma olen ikka nii jõukas, et ei tea, mida teha selle rahaga," muigas Paliale.

"Raha ei saa sind õnnelikuks teha, aga ega ta sind õnnetuks ka ei tee," lisas režissöör.