Jorn Lier Horst, Thomas Enger "Armid" (Varrak)
Tõlkinud Brita Kaasik

Me põhjamaises nurgas on igast jama kirjutet ja üldjuhul ma tumekülma ilma triviaalset politseimudru ei soovita. Kuid nüüd natuke ütlen, et hea on. Norrakad teevad vahel vähem udumudu ja õudsat enesevaatlust kui keskmised rootsikirjutajad. Kuigi jah, mine võta kinni. Alati ei võtagi. Jo Nesbo näiteks on mitu korda vaiba alt ära tõmmanud. Sihukesel harilikul minusugusel, kes üle kolme-nelja raamatu nädalas naljalt ei loegi. Bwäck!

Horst ja Enger on mitu asjakest koos teinud ja ehk ma küll eraldi võttes Horsti Engerist kõrgemalt hindan, näen nende ühisloomingus tugevat punkti. See käimasolev kuum sari kütab heaste ja mina usun ta tulevikku. Tahaksin üldse uskuda mitmesugustesse tulevikkudesse, kuigi Norra kui vististi väidetavalt maailma kõige õnnelikuma maa kuvandit kirjanikud terake katkuvad. Samas keegi ei saa tulla ja võtta mu veendumust, et Norra on äge, unustagem kas või fjordid ja trollid ja et pühabal õlut ei saa. Võimas maa, kus valdav enamik mõrvadest on heade kirjanike poolt välja mõeldud.

Jätan endale võimaluse uskuda Norrasse ja pole vahet, kas kaheksa lapse ja veoauto Norrasse või iseoma silmaga nähtud Norrasse või vaikivate trollide omasse või neljandasse, Maaemo restorani sees kogetud suitsusamblalisse. Rommegrot!

Kui põnevik hea ei olnuks, ega ma siis eelnetut kirjutanuks. Kõva sõna!

Tiina Kuuler "Meie veinid. Ajakirjanikust veinimeistriks" (Petrone Print)

Ah. Õudne. Veinimaja? Nii palju ju noid prantsikute ja itaalikute juurde kolinud õrnade valgete inimeste hämamemuaare loetud. Jälle üks veinitamine? Oeh.

Aga ei! Tigemuhe kodune eluaus andmine. Päris inimese päris elu koos kulgemiste, katkemiste, naljajuttude ja nurinuttudega. Karm, kuid kaunis. Usutav ja ebausutav üheskoos, mine võta kinni, kui ise pole sama rada läbi tröötsinud. Lugu sellest, kuidas sõnaga töötanud inimene teeb enesest ja oma lähikonnast hoopis maitsete, käärimiste ning teistkarva vääristamiste kaudu toimetava kogukonna. Üsna uskumatu, ent ometi päriselus juhtunud ja säändsena eeskujuks või hoiatusmärgiks kõigile, kes tahavad oma elu ristraksi ümmere keerata.

Jah, see on võimalik. Usku, lootust ja armastust peab olema. Raha saab kusagilt ikka, isegi kui mõnel hetkel üldse ei ole. Seda mõnd hetke teame me kõik, miljoni vaese maa, usu ja aurude peal elamegi. Tiina Kuuler tegi õhust, armastusest ja õunte pealt (no natuke ka marjade) eluviisi, mis toimib ja toodab. Lugegem seda rasket juttu ja mõelgem, kas ehk meitelgi miskit tagaajus kripeldab, mis eluvalust läbi murraks ja iluvõluks kaunistuks.

Minge oma perega või kambaga või lihtsalt paari sõbraga, proovige klaasike veini ja paluge veidi juttu sinna kõrvale. Veinivilla.ee ootab ja minagi, kes ma õlleinimene ehk tserevisitariaan olen, soovitan julgesti. Mõned maitsed siin elus tasuvad katsetamist. Võivad ka külge hakata.

"Gilgameši eepos" (Tallinna Ülikooli kirjastus)
Akkadi keelest tõlkinud ja seletused kirjutanud Amar Annus

Krimivikud ja eluolu on siin ja praegu ja kuidagi ja kunagi ja jah. Aga põhilised lood me ilmas pärinevad aegadest, mil inimesed alles hakatasid kirjapanemise oskust nii heaste ehk halvaste kui ta välja tuli – ent pikad jutud koma hüvad lugulaulud olivad jo olemas. Gilgameši sõnarida ilmselt üks vanimaid, mis tänini, meieni, kuidagi jõudnud on. Läbi sadade tõlgete ja tõlgenduste, vaadete ja vaatamatuste, ukerdamiste ja nikerdamiste. Gilgameš on nüüd eesti keeles olemas. Me ulatume oma aja- ja keelelooga kogu kirjarahva vikerkaare peale; siin on ja siit saab. Kuigi Gilgameši juurest algas kogu kirjamäng; mäletan, kui poeg küsis koolitöö asjus ja oli vaja kiiresti vastata, siis ega ma palju paremini ei osanudki öelda kui et see oli kõige algus ja loe hilisemat lihtsalt rahumeeli edasi. Tundub, et soovitus on toiminud, laps ei ole lollimaks jäänud, pigem vägagi vastupidi.

Ürgsesse lukku end lukku lüijjja on vaieldamatult võluv. Tuleb tahtmine norida riiulist välja palju põlisrahvide eeposi, aga miks mitte ka värskendada tutvust nibelungide, sassuunide või karukilleritega. Meenub hulk unupõnevust. Maailm ei jäta huvitavate asjade tootmist. Selleks ta ongi. Et noid sõnu koma sõnumeid eesti keeles esile tuua, müttab heaste Tallinna Ülikooli kirjastus. Mina ei jaksa kogu ne rida rajale raputada, ent hüva kraami tuleb tublisti. Gilgameš oli lihtsalt ettekääne juhtimaks tähelepanu vägevale kirjavarale. Õigeusu arhitektuurist Lotmanini, poliitilisest protsessist valitsetuseni; öelge vaid, mis suunas huvi läeb – ja vastus leidub. Hoian ise silma peal, kuigi kõike läbida ei suuda. Selleks on eestikeelne lugejaskond, tark ja ilus. Jõudu kaudu rõemu!

Kes tänapäeval oskab lacplesisele, gilgamesile ja saldejumsile õiged konksud ja suurtähed peale keevitada, on vist juba bakalaureusekraadi väärt.

Oma naabrite ja lähikondlaste keeli võiks natuke ikka teada. Ruotslasi, soomlasi, lätlasi, leedukaid… Kuidas muidu mõistaksid nad selges eesti keeles ütelda näiteks: ööõllerõõmusõõm!