Keelesäuts. Kas šampanjapudeli kork lendab sõnastikust välja?
Tavaliselt pakuvad sõnastikud teavet sõnade tähenduse, õigekirja, kasutuse ja sõnavormide kohta, kuid lisaks keelelisele infole võib neist leida ka teadmisi erinevate nähtuste kohta. Sõnaveebis on umbes 4000 sõna juures rubriik "Hea teada", mis sisaldab lisainfot näiteks füüsikaliste nähtuste ja ajalooliste faktide kohta, tutvustas Kristina Koppel Vikerraadio keelesäutsus.
Sõnastik annab kõige tüüpilisemalt infot sõnade tähenduse, õigekirja, kasutuse ja sõnavormide kohta. Aga oletame, et kui sa tahaksid näiteks teada saada, mis kiirusel lendab šampanjapudelilt kork, kui see avada, siis kas sa tuleksid üldse selle pealegi, et ka sellist tüüpi infot sõnastikust leida võib? EKI ühendsõnastikus Sõnaveebis on umbes 4000 sõna juures rubriik nimega "Hea teada", mille eesmärk ongi anda just sellist tüüpi entsüklopeedilist infot. Vaatame mõnda sõna lähemalt.
Üsna palju leiab entsüklopeedilist infot pärisnimede kohta. Näiteks on Sahara juures kirjas, et see on maailma suurim kõrb, Antarktise juures, et selle kohta kasutatakse ka väljendit Jäine Mander, ning Hiina müüri juures, et see on 8851 kilomeetrit pikk ning 9 meetrit kõrge. Põhja-Tallinna linnaosas asuva Paljassaare asumi kohta on öeldud näiteks, et veel 19. sajandil oli seal kaks saart, Suur Paljassaar ja Väike Paljassaar, mis sõjasadama rajamisel mandriga liideti. Tartus asuva Toomemäe kohta on öeldud, et sealt on linn alguse saanud ning et Toomemäel asus 5.–6. sajandil eestlaste Tarbatu linnus. Ühendsõnastikus on märksõnadena antud näiteks ka armastatud multikategelased Miki Hiir ja Piilupart Donald. Esimese puhul on täpsustatud, et Miki Hiire tegelaskuju loodi 1928. aastal ning et tema hääle luges sisse Walt Disney ise.
Entsüklopeedilist infot jagatakse aga ka teiste sõnaliikide sõnaartiklites. Näiteks saame mardika juures teada, et mardiklased on loomariigi liigirikkaim selts; koopainimese juures, et siin-seal maailmas elatakse koobastes veel tänapäevalgi; teemandi juures, et lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks; nisuõlle juures, et need on populaarsed Saksamaal ja Belgias ning pomelo juures, et botaanikud kasutavad nimetust pomel või pompelmuus. Ja tulles tagasi keelesäutsu alguse juurde, siis saame EKI ühendsõnastikust teada ka seda, et šampanja korgi kiirus avamisel on keskmiselt 50 km/h, mõnikord ka kuni 120 km/h.
Niisiis on EKI ühendsõnastik palju enamat kui tavaline sõnastik, pakkudes avastamisrõõmu nii keele- kui ka üldteadmiste huvilistele.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio
