Jaak Juske: ajaloos ei tohi olla keelatud teemasid
Ajalooõpetaja ning kirjanik Jaak Juske ütles kultuurisaates "Kirjandusministri juures", et kui me tunneme keerulisi aegu tunneme, siis õpime ajaloost, oleme targemad ja suudame mingeid vigu tulevikus vältida.
Jaak Juske ütles, et usuteaduse õpingud andsid talle väga hea klassikalise hariduse, aga samas ka arusaamise, milline on olnud läbi sajandite inimeste mõttemaailm. "Milline oli keskaegse või uusaegse Eesti inimese mõttemaailm ja kuidas usk ning kirik inimeste mõttemaailma, valikuid ja käitumist mõjutas," selgitas ta ja mainis, et ristiusk on meie kultuuriloo kõiki valdkondi nii tugevalt mõjutanud, et kui me seda märgisüsteemi ei tunne, oleme me mingis mõttes pimedad.
"Huvi ajaloo vastu tuleneb ka perekonnast, aga ma arvan, et sellest ajast, kui ma üles kasvasin ehk siis üleminekuaeg vanast süsteemist vabasse maailma, kus me ka taasavastasime oma minevikupärandit, on samuti huvi pärit, aga mind on just paelunud Eesti linnade ajalugu, kuna siit on suured sõjad üle käinud, suurem osa linnu on korduvalt maha põlenud, alati tuhast tõusnud ja läbinud väga suuri muutusi ajas, seda on väga põnev uurida," mainis ta ja tõdes, et ta hakkas tegelikult 21. sajandi alguses kirjutama oma blogisse lugusid Eesti linnadest, peamiselt Tallinnast ja Tartust, millega ta rohkem seotud on.
"Minu elu muutis üks ilus kevadpäev Tartus, see oli vist aprillikuus 2012. aastal, kui ma kõndisin koos üliõpilasaseltsi kaaslase Lauri Vanamöldriga, kes töötas kirjastuses Pegasus, läbi kevadise Tartu, tema teadis, et ma olen kirjutanud mingeid lugusid Tallinnast ja ta pakkus välja, et äkki ma teen Tallinna lugude raamatu," sõnas Jaak Juske ja ütles, et sama aasta sügisel ilmus esimene Tallinna lugude raamat. "Nüüd ma ei olegi saanud seda hoogu maha."

Juske mainis, et õpetajal on suvine puhkus ja väike vaheaeg ka talvel, kus saab kirjutada. "Aasta jooksul sa kogud mõtted, oma peas paned raamatu juba kirja ning siis kui aeg tekib, hakkad lihtsalt kirega tekitama," sõnas ta ja lisas, et kirjutamisprotsess on tema jaoks väga huvitav. "Kõigepealt koondad infot, siis hakkad seda läbi kirjutama ning kui ühel hetkel on raamat sinu jaoks peaaegu valmis, siis ma jätan faili arvutisse ning võtan uljalt kuu aega, mille jooksul ma mõtlen selle raamatu sõna-sõnalt uuesti läbi."
"Ma olen tunnetanud nii õpetaja kui ka giidina, et inimestel on väga suur huvi ajaloo vastu, võib-olla süvateaduslikku teksti ei taheta lugeda, see on igavavõitu võib-olla, aga siis on just lühikesed põnevad lood, vanad fotod ja illustratsioonid juurde pakub kõige rohkem huvi inimestele," selgitas Juske.
"Igast Tallinna või ükskõik millise linna majast saab kirjutama omaette raamatu, ühelt poolt see maja ehitamise lugu, aga samas ka need inimesed, kes on seal elanud, kuidas nad sinna korteri said, kui pikalt nad seal elasid ja kuidas olid suhted omavahel," ütles ta ja lisas, et meil on õnneks ka maju, mille ajalugu on põhjalikult uuritud.

Juske jaoks on ajaloos püha fakt või sündmus. "Kui sa hakkad seda sündmust ümber kirjutama, siis sa hakkad ajalugu moonutama, aga seda ajaloosündmust võib erinevalt vaadelda või tõlgendada ning ka ajas võivad hinnangud ajaloosündmustele muutuda," ütles ta ja tõdes, et keerulistest aegadest tuleb rääkida. "Ajaloos ei tohi olla keelatud teemasid, sest kui me tunneme keerulisi aegu, siis õpime ajaloost, oleme targemad ja suudame mingeid vigu tulevikus vältida."
Seda on Juske sõnul raske öelda, mis on tema enda lemmikaeg. "See võib väga ootamatult muutuda, näiteks kui sa praegu küsid, siis ma tahaks olla Esimese maailmasõja eelses Euroopas."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Kirjandusministri juures", intervjueeris Mart Juur