Alar Karise sõnul on selleks mitu põhjust, miks seekordse saate fookuses on just Undi "Sügisball". "See ilmus siis, kui mina olin tudeng ja ikka loed tudengina natukene rohkem, kui aega on. Aga teine põhjus on, et kuna ma olen pärit puumajast, ühisköögi pealt, siis oli teatav unistus saada selline ilus korter, kus on kõik sees olemas ja ei pea kelguga ahju jaoks puid tooma."

Värske Rõhu toimetaja Saara Liis Jõerand tõi välja, et kuigi 48 aastat tagasi ilmunud "Sügiball" räägib selgelt 70-ndate inimesest ja sellest ajastust, on seal ka teemasid, mis tänapäeva kanduvad.

"Paradoksaalne üksildus, et me oleme justkui kõik koos, aga samas ikkagi nii üksi, on aastakümnetega süvenenud. Just sotsiaalmeedias oleme justkui koos, aga millegi pärast see ei tee meid õnnelikumaks. Sellele saab "Sügisball" väga hästi pihta. See on kindlasti praegu väga relevantne," arutles ta.

Voore külas sündinud Mati Unt oli Andrus Kivirähki sõnul maale sündinud linnainimene. "Matile Mustamäe sobis, sest seal on hästi palju inimesi ja sa oled nende keskel nagu anonüümne. Ega talle just kindlasti ei sobinud selline külaelu, kus kõik üksteist tunnevad ja aeg-ajalt tuleb ühiselt lauas istuda ja "Õllepruulijat" laulda. Selline asi oli talle jäle," kirjeldas ta.

"Sügisballist" rääkides tõi Kivirähk välja, et kuigi see ilmus nõukogude ajal, puuduval sel kõik nõukogude kirjanduse tunnused. "Kui me seda raamatut loeme, siis me ei oska öelda, et tegevus toimub Nõukogude Liidus sotsialistliku korra ajal. See on lihtsalt üks linna lugu. See võiks ilmuda ükskõik kus, ükskõik millises riigis sel ajal," märkis ta.

Jõerand lisas, et nõukogude aega võib aga tunnetada arhitekt Maureri tegelases. "Temas on usk mikrorajooni ja uude paremasse modernsesse maailma, mis on praeguseks kuidagi nii vananenud. Mul oli selle kaudu päris huvitav sellesse ajastusse minna," tõi ta välja.

Enim meenutab "Sügisballi" tegelastest Kivirähkile Unti väike poiss Peeter. "Selline varaküps üksildane poiss, kellele meeldib mõelda veidratest asjadest," kirjeldas ta. "Kui ma seda raamatut lugesin, tekkis mul tuline kahju, et Mati ei kirjutanud sedasorti raamatut, nagu on Viivi Luige "Seitsmes rahukevad" või Leelo Tungla "Seltsimees laps". Siukse väikse veidra poisi mõtted 40-ndate ja 50-ndate Eestis, kui ta maal elab ja vaatab kõiki ja mõtleb, mis asjad need on ja miks need on ning loob mingeid tabeleid ja asju, nagu see Peeter seal raamatus."

Hinnates Mati Undi mõju iseendale, tõi Kivirähk välja, et esialgu jõudis ta Undi kui lavastajani. "Ma käisin kõiki tema tükke vaatamas ja siis mulle jõudis kuidagi pärale, et tegelikult on ta vist midagi elus ka kirjutanud, sest tal hakkasid uuesti raamatud ilmuma. Siis ma hakkasin tagantjärele oma lemmiklavastaja teoseid lugema. Ta on mind teatri mõttes kindlasti palju mõjutanud, minu arusaam teatrist ennekõike. Tänased inimesed jällegi üldse ei tea Undi teatritööst midagi ja ei saagi teada, sest teater kaob. Tema nüüd ongi ikkagi kirjanik," meenutas ta.

Jõerand tõdes, et Unt on tema jaoks üllatavalt oluline autor. ""Sügisball" jõudis minuni kuidagi õigel ajal, kuskil nooruses, põhikoolis. Ja sealt edasi päris mitmed teisedki raamatud. Miski tema huumori ja traagika vahekorras oli väga võluv. Selline hoog, mis tema teostes on, on mingitel hetkedel inspireerinud küll," tõdes ta.