Alar Karise sõnul on selleks isegi mitu põhjust, miks seekordse saate fookuses on just Sveta Grigorjeva mullu ilmunud luulekogu "Frankenstein". "Üks on kindlasti see, et kuna presidendiamet on suhteliselt raamides ja ta peab põhiseaduse sisse ära mahtuma. Seega ma mõtlesin, et võiks valida midagi lennukamat," selgitas ta ja lisas, et teisalt on põhjuseks see, et kuigi raamatut kaane järgi ei tohi valida, siis pealkirja järgi võib.

"Ma ise olen kirjutanud paarkümmend aastat tagasi arvamusloo "Frankenstein Maarjamaal", mis puudutas geneetiliselt modifitseeritud organisme, mida ju dr Frankenstein tegi, ning eks mina ise olin ka toona teadlasena väikestviisi Frankenstein ja tootsin kimääre," selgitas ta ja rõhutas, et kolmas põhjus on tõestada, et ta ei karda Sveta Grigorjevat.

Kuigi Mary Shelley samanimeline teos tekitas lugejates õõva, siis see Grigorjeva enda eesmärk ei olnud. "Ma ei mõtle päris sedasi, et mis emotsiooni ma tahan tekitada, aga ma loodan, et "Frankensteini" lugeja tunneb väekust, vabanemist ja julgust astuda ellu suurena. Kuidagi vabastav toime on sellel, ma loodan," mainis ta.

Tartu Ülikooli maailmakirjanduse kaasprofessori Rebekka Lotmani sõnul on mitu tõlgendust, keda või mida Grigorjeva luulekogu pealkirjas mainitud Frankenstein võib tähistada. "Ma arvan, et siin on mitu tõlgendust, mis kõik võivad üheaegselt õiged olla. Kunsti üks võlu ongi see, et meil võivad olla mitmed loogika seisukohalt vastandlikud tähendused, mis kunstis korraga on tõesed," sõnas ta ja lisas, et üks võimalus on näiteks see, et kui vaadata raamatu kaant, siis seal ei ole kirjas mitte Sveta Grigorjeva "Frankenstein", vaid Sveta "Frankenstein" Grigorjeva.

Alar Karis sõnas, et tema sai seda luulekogu lugedes aru, et on tulnud uus põlvkond, kelle sõnakasutus ja släng on midagi hoopis muud kui see, mida ta ise kasutab. "Drag'i ma tean ja vibe'i ma tean, aga on ka niisugune sõna nagu swipe. Ma lasin ChatGPT-st selle läbi, tema ei osanud selle kohta mitte midagi arvata," mainis ta. Sveta Grigorjeva selgitas, et jutt käib kohtinguäpis Tinder swipe'imisest ehk ekraanil sõrmega paremale või vasakule lükkamisest ehk inimeste valimisest. "Ma ei tea ka tegelikult nendest kohtinguäppidest midagi," rõhutas Grigorjeva.

Sveta Grigorjeva ütles, et kuigi mingil määral paneb ta end kõigisse oma tekstidesse sisse, siis ei saa öelda, et kõik tekstid oleksid autobiograafilised. "Ma kutsun kirjutamist isegi alkeemiliseks värgiks, sest ükskõik, mis kogemusi sa üritad sõnastada, siis keel ise teeb midagi muud, keel viib kuhugi mujale. Seega põhjus, miks mulle meeldib kunsti teha, ongi see, et ta viib mind kuhugi mujale, ma alustan endast, aga lähen sellest välja," mainis ta ja lisas, et talle endale on loojana oluline mitte näha ainult enda kitsast maailma. "Ma tahan oma vaatevälja mudida laiemaks, mulle tundub, et "Frankensteiniga" ma seda suutsin teha."

Karis meenutas, et ta on Sirje Karisele kirjutanud nooremana kolm luuletust. "Ma ei tea, kas ta põletas need ära või on need kuskil meie raamatukogus raamatute vahel, aga ma olen niisugust lembeluulet kirjutanud ka. On ka hiljem ette tulnud, tudengipõlves olime suusalaagris sõpradega ja siis ülemeelikus meeleolus otsustasime, et hakkame luuletama," mainis ta ja lisas, et kõnede kirjutamine on mingil määral luuletamisega sarnane. "Sa elad kogu selle hädaoru ja rõõmud seal kõnes ka läbi."