Grigorjeva ise Tartusse auhinda vastu võtma ei jõudnud, sest on Brüsselis toimuval transpoeesia festivalil, mis kannab sel aastal pealkirja "Turbulentsed ajad".

"Esimene sõna, mis ma rõõmsa uudise teavitajale ütlesin, oli "Õudne!", sest see on ikka päris suur tunnustus. Ene Mihkelson on minu jaoks ikka üks suuremaid mõtlejaid Eestis ja mina tunnen ennast ikka väikse mutukana Eesti loomingulisel maastikul," ütles luuletaja Sveta Grigorjeva.

Ene Mihkelsoni kreedo oli mõelda lõpuni, kirjeldab Grigorjeva ja preemia innustab teda tegema sama.

"See on tihti ebamugav - julgus lõpuni mõelda. See viib meid kuskile kohta, kus võib-olla ei tahagi olla, ei tahagi mõelda neid mõtteid, aga mulle tundub, et see on oluline. Just minna sinna ebamugavuse juurde," ütles Grigorjeva.

Julguse ebamugavusele silma vaadata on Grigorjeva kaasa toonud Belgia luulefestivalile "Transpoesie".

"Nimetame asju palun õigete nimedega. Sõda on sõda. Genotsiid on genotsiid. Euroopa inimõigused ja väärtused ei tähenda mitte sittagi, vähemalt senikaua, kui kuskil "neid" seal tapetakse," sõnas Grigorjeva.

Just Lääne-Euroopas, kus kõik inimesed ei taju sõjaohtu, peab selliseid tekste ette kandma, ütleb ta.

Luulefestivali teemaks on tänavu keerulised ajad. 17 luuletajat Euroopa eri paikadest esitavad luulet, mis on sündinud, kogedes tormituultes maailma.

"See ei ole vaid sõda või sõjaoht, see on ka kliimamuutused, mis ikka toimuvad, fakt, et inimesed tunnevad, et nende valitsused või ajakirjandus ei räägi nende eest," ütles Transpoesie kunstiline juht Philip Meersman.

Kõigil on oma lugu, mõned luuletajad seisavad raskustele vastu julguse ja karmide sõnadega, teised pakuvad oma luulega leevendust. Kogu festival pole nii morn kui alateema võiks viidata, tänane ühine luulekirjutamine oli spontaanne ja kerge.

"Me kutsume publikut luuletajatega rääkima, ja nad kirjutavad neile kohe väikse luuletuse. See võib olla neile lihtsalt head sooviv, erilist sündmust tähistav või pakkuda veidi lohutust," sõnas Meersman.