Kvaliteetse aimekirjanduse tunneb Marju Kõivupuu sõnul ära heast viidatavusest. "Mis on allikad, mida teose autor on kasutanud, aga väga oluline on ka väite argumenteerimine, see on ka see, mida ma õpetan ka üliõpilastele, kui nad hakkavad oma esimesi seminaritöid või bakalaureusetööd, et kui te midagi väidate, siis põhjendage," selgitas ta ja lisas, et aimekirjanduse puhul on oluline ka hea ladus keel. "See, et ta oleks inimkeeles, et ma saan aru, et teose autor saab ka ise aru, millest ta räägib."

"Mulle tundub, et inimeste huvi aimekirjanduse vastu on suur, aga algupärase aimekirjandusega võiks minna pisut paremini," mainis ta ja ütles, et oma laste pealt oskab ta öelda, et just poisid lugesid meeleldi aimeraamatuid. "Võib-olla ilukirjandus ei ole see esimene eelistus, mille kaudu raamatuni jõutakse, vaid just aimekirjanduse kaudu."

"Kui üliõpilastega sai mindud küladesse ja maakohtadesse, ma tegin välitööd rohkem Võrumaal, siis mütoloogiline maailmapilt kipub noortel purunema, sest küla- ja maaelu on palju pragmaatilisem," tõdes ta ja ütles, et äärealad on kultuuriliselt rohkem tsentris, sest äärealal olemine rikastab kultuuri. "See sõltub ka kohalikest liidritest, kes leiavad üles oma kultuuris peituvad väärtused ning oskavad neid eksponeerida."

"Mul on kahju sellest, et me oleme elanud katkestuste kultuuri ajal viimased sada aastat, sest kui me hakkasime Eesti riiki ja kultuuri üles ehitama, siis meil oli päris hea start, aga 50 aastat Nõukogude okupatsiooni tekitas kultuuri katkestuse ja meil ei ole järjepidevust ning teadmist, puudutab see siis maastikupärandit või pärimuslike tekstide interpreteerimist," nentis ta ja lisas, et viimasel aastakümnetel oleme põhikoolides ja gümnaasiumites veidi vähem tähelepanu pööranud eesti kirjanduse ja kultuuri õpetamisele.

Ta rõhutas ka, et võib-olla peaksime lastele õpetama vähem fakte. "Pigem mõtlemist, mis tingib mille, kui sa teed sellise valiku, mis sellele järgneb, muinasjuttudest me teame, et kui sa lähed keskteed, siis sa põrkud tõenäoliselt peaga vastu kivi," selgitas Kõivupuu.

"Vahetult enne halloween'i ma tahaksin emigreeruda küll, sest juba aastakümneid kordub see võitlus, mõnes mõttes on see huvitav kultuuriline fenomen, et me märkame oma kultuuris peituvaid väärtuseid eriti hästi siis, kui meil õnnestub millelegi vastanduda," ütles Kõivupuu ja lisas, et nii mõnelgi pool laulavad halloween'i-sandid juba mardilaule ja oskavad ka midagi esitada ega küsi ainult kommi. "Ma arvan, et läheb veel natukene aega ja küll me saame nende kõrvitsatega ka hakkama."