Von Krahlis jagati džässiauhindu, aasta džässmuusiku preemia pälvis Kristjan Randalu

Kolmapäeval õhtul tunnustasid festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit Eesti silmapaistvamaid džässmuusikuid. Eesti Jazziauhindu jagati 19. korda ning auhindu anti seitsmes kategoorias.
Mitmed olulisemad preemiad pälvisid pianistid Aasta džässmuusik 2025 tiitli pälvis Kristjan Randalu, noore džässitalendi auhinna sai džässpianist Mikk Kaasik, kes andis eelmisel aastal välja oma debüütalbumi "Take One". Kaasik pälvis ka publiku lemmiku auhinna.
Aasta džässihelilooja on helilooja, dirigent ja muusik Bianca Rantala, kes on tuntust kogunud oma autoriloomingu, arranžeeringute ja muusikaliste kollektiivide juhtimisega nii Eestis, Soomes kui ka Euroopas laialdasemalt. Aasta džässansambli tiitliga pärjati põhjamaist nüüdis-džässi esitavat koosseisu Mathei Florea New Grounds.
Aasta džässiedendajaks tituleeriti pikaaegne džässikontsertide korraldaja Toivo Tuberik, kes on Eesti kultuurivaldkonnas kontserdikorraldajana tegutsenud juba 45 aastat.
Koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega anti aastatepikkuse silmapaistva töö ja panuse eest välja ka auhind "Panus Eesti jazzmuusikasse", mille pälvis saksofonist, ansamblijuht ja helilooja Lembit Saarsalu. Saarsalu on džässi mänginud 60 aastat, rahvusvahelistel lavadel on ta esinenud üle 40 aasta ning andnud oma panuse džässmuusika arengusse ka pedagoogina, töötades üle 10 aasta Heino Elleri Muusikakooli rütmimuusika osakonnas.
Toimetaja: Kaspar Viilup