31. mail toimub taas ERKI Moeshow, kus enda loomingut esitlevad kümme noort moeloojat. "Mul oli väga suur soov ERKI-l osaleda, kuna ma tunnen, et see on väga hea platvorm, kus noore disainerina saan enda loomingut teistele huvilistele tutvustada," rääkis Kristina Oja.

Enda kollektsioonis on Oja kasutanud märgviltimise tehnikat. "Mul oli selle tehnika abil võimalus erinevad materjalid, niidijupid, ülejäägid kõik üheks kangaks teha ja sellest erinevaid rõivaid valmistada," rääkis ta. Protsess nõuab palju vett ja seepi ning tasapinnalist pinda, mille peal kangamassi soovitud tekstuuriks mudida. "Iga tükk on ainulaadne, tõenäosus, et ma teen täpselt sama toote uuesti, on väga väike," märkis disainer.

Kuigi õmblemine on Ojale terve elu huvi pakkunud, ei olnud ta peale gümnaasiumi lõpetamist sugugi kindel, kas moeloome ja disain on midagi, mille poole püüelda. "Siis mul oli väike reisiperiood elus, mil ma sain selgust ja usku endasse, et ma saan disainiga raha teenida ja ma soovin seda õppida. Peale seda läksin Eesti Kunstiakadeemiasse, kus sain mingi põhja alla ja nüüd olen vabakutseline disainer," rääkis ta.

Oja loomingus on olulisel kohal kudumid. "See on ka tänu Eesti Kunstiakadeemiale, kus meil oli masinkudumise kursus. Seal ma armusin sellesse, ma isegi ei teadnud, milline kudumismasin välja näeb. Aga kuidagi see hinge puges ja siiamaani tegelen sellega," sõnas ta.

Oja väärtustab enda disainis materjalide täielikku ära kasutamist. "Ma hakkasin hoidma alles kõik niidijupid, lõngajäägid, kangatükid, et ma saaks neid hiljem kasutada. Märgviltimine on hea tehnika, kus ma saan erinevaid tekstuure luua, kasutades ära neid jääke, mis läheks muidu lihtsalt äraviskamisele."

Seetõttu on Oja jaoks ka oluline, et tema disainitud rõivad oleks päriselt kantavad. "Kui ma teeks midagi pöörast, siis mul tekib alati tunne, et mis ma pärast sellega teen. Siis see sobiski ainult shoot'ide jaoks. Kui on kantav, siis ma saan leida kandja sellele, kes sooviks seda ka edaspidi kanda ja väärtustaks seda disaini," märkis moelooja.