Sandra Laagus: Berliini Riigiooperi laval laulda oli mu jaoks väga loomulik
Sandra Laagus on viimase hooaja stažeerinud ühes Saksa nimekamas ooperimajas – Berliini Riigiooperis. Klassikaraadios saates "Delta" rääkis Laagus, et kuigi õppimist on olnud palju ja vabu päevi napib, siis riigiooperi laval tunneb ta end meeletult hästi.
Uut materjali on Laagus Berliinis pidanud omandama suurtes kogustes. "Mul oli päris palju selliseid väiksemaid rolle. Tööd oli väga palju, aga samal ajal ma ei tunne, et ma oleks kuidagi ülekoormatud. Nad on hästi vastutulelikud ja väga hoolivad meist noortest sealt," rääkis Laagus. Vabu päevi sellegipoolest aga ette nähtud ei ole. "Vahepeal olin tõesti üle kuu aja iga päev tööl. Sellist ettenähtud vaba päeva ei eksisteeri. Repertuaari õppimist on väga palju."
Berliini Riigiooperi laval on sage külaline ka näiteks bariton Lauri Vasar. "Me olime Lauriga koos laval "Parsifalis" ja siis me mõtlesime, et see on vist esimene kord, kui kaks eestlast on solistina Berliin Riigiooperi laval," märkis Laagus. Riigiooperi laval laulmine tekitab soprani sõnul väga erilise tunde. "Akustika on seal meeletult hea, selline tunne, et sa ei peagi midagi tegema, saad nii palju nüansse teha, täielik lust. Hästi hea atmosfäär on sellel saalil ja sellel teatril."
Lavale pääses Laagus Berliinis juba oma teisel-kolmandal nädalal, mil tegi kaasa Leoš Janáčeki ooperis "Makropulos". "Ooperilaval sa oled nii rollis sees, närvi nagu ei teki, teed oma asja ja tol hetkel ei mõtle, et oled Berliini Riigiooperi laval, et see on kuidagi hästi loomulik," sõnas ta.
Janáčeki muusika keskel tunneb Laagus end väga hästi. Kaasa teeb ta Berliinis järgmisel hooajal ka Janáčeki ooperis "Väike kaval rebane" Dackeli ehk Taksikoera rollis, orkestri ees seisab seejuures tunnustatud dirigent Simon Rattle. Lisaks on Laagus ametlik kaver ehk teisisõnu dublant Fuchsi ehk Rebase rollile. "Ma saan teha proove Simon Rattle'iga, sest juba on teada, et nädal aega see, kes päriselt seda laulab, ei saa olla. See on väga suur asi mu jaoks," sõnas Laagus, kes saanud kaasa teha veel näiteks Dvoraki "Näkineius" ja Puccini "Madama Butterflys".
Suurimaks väärtuseks Berliinis peab Laagus maailmatasemel õpetajate olemasolu, kes temaga tööd teevad. "Me saame koostööd teha dirigentidega, kõikides proovides olla. See, kui palju sa saad õppida, et sul on inimesed, kes sinuga koos töötavad need rollid välja, on kõige suurem väärtus, mis jääb eluks ajaks sinuga," sõnas ta.
"Minu soov oli laulda kõige parematega koos. Laval sa õpid kõige rohkem, need inimesed seal laval on suurepärased, täielikud maailmatipud, kui huvitavad on need vestlused. Samal ajal sa saad aru, et kõik on ikkagi inimesed, et ei ole mingeid imelauljad, et kõik oleks ideaalsed. See toob nii maa peale, et me oleme kõik lihast ja luust," rääkis Laagus.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Delta", intervjueeris Anne Aavik













