Kuigi rahvusraamatukogu piduliku avamiseni läheb veel pikka aega, saab rahvusarhiivi ruumidesse samas Endla majas juba peagi igaüks sisse astuda. Riigiarhivaar Priit Pirsko selgitas, et rahvusarhiivis hoitakse meie ühiskonna ja riigi kirjalikku mälu. "Ja mitte ainult kirjalikku mälu, vaid ka filmilindil, fotol või helikandjal, millel iganes."

"Me oleme rahvusraamatukogu hoones, aga kuna rahvusarhiiv paigutub Endla tänava poolsetesse tiibadesse, kutsume seda hoonet Endla hooneks," ütles ta ja lisas, et erinevalt rahvusraamatukogust, mis saab uksed avada 2027. aasta maiks, loodavad nad juba tänavu jõuludeks lahti olla. "Juba novembris avame siin ajutise uurimissaali."

Pirsko sõnul mõõdetakse rahvusarhiivi paberdokumentide kollektsiooni riiulimeetrites. "Selle aasta alguse seisuga on meil 101 riiulikilomeetrit paberidokumente," mainis ta ja lisas, et kõige varasemad dokumendid nende kogus pärinevad 13. sajandi algusest. "Siia juurde võib lisada, et tegelikult palju kiiremini kui paberikollektsioon kasvab meie digitaalarhiiv, mille suurus 2025. aasta alguses oli kuus petabaiti."

Riigiarhivaar tõi ka välja, et kui tegemist on tavalise paberdokumendiga, siis nende uurijad ei kasuta valgeid kindaid. "Kui aga on tegemist millegi haruldasega, kas näiteks pärgamendi või klaasnegatiiviga, siis on valged kindad teretulnud."

Tavainimene võib Pirsko sõnul igal hetkel rahvusarhiivi sattuda. "Me oleme avalik asutus, meie uurimissaalid on lahti kõigile inimestele, nii Eesti kodanikele kui ka teistele, aga mida võib-olla ei teata nii hästi, et 99,7 protsenti arhiivi külastustest toimub veebis," kinnitas ta ja mainis, et uut maja on aga vaja selleks, et pärandit säilitada. "Hästi oluline on ka see, et esimest korda ajaloos saame me tagada ligipääsu filmipärandile, sest siia tuleb ka kinosaal Leida."