Alar Karis ütles, et raamatuaastal on ta ka teistelt presidentidelt lugemissoovitusi küsinud. "Aga paljud jäävad hätta, kui vaadata ka presidentide taustu, siis ma ei taha öelda midagi juristide ja finantsistide kohta, aga ilmselt nende lugemus on midagi teistsugust kui humanitaaridel, aga eks iga riigijuht tahab näidata oma kirjandust ka kõige paremas valguses ja igal riigil on omad kuulsused ja omad tuntud kirjanikud."

Karis rõhutas, et raamatupoes sirvides ta poleks võib-olla ise Elo Viidingu novellikogu välja valinud. "Aga kevadel ilmus Vikerkaares üks artikkel, kus räägiti sellest raamatuklubist ja öeldi, et Sveta Grigorjeva oli siin saates, võiks nüüd Elo Viidingu ka kutsuda, siis sai see raamat välja võetud, läbi loetud ja siin me oleme."

Luuletaja ja proosakirjanik Triin Soomets tõi välja, et Elo Viidingu looming ütles Eesti elu kohta seda, et kõik on suhteliselt halvasti ning elu on väga ebavõrdne alates 1990. aastatest kuni siiamaani. "Ta keskendub väga palju sotsiaalsetele teemadele ning ta toob need kohad välja."

Kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma kinnitas samuti, et esimese hooga on "Suurte hingede kannul" üsna tõsine. "Lugeja kohtub siin tumedama, tõsisema ja sügavama registriga, aga teiselt poolt on see väga lugejasõbralik raamat, sest tänapäeva inimesele sobilikult on need väga lühikesed jutud, ei pea korraga tervet raamatut läbi lugema, saab vabal valikul alustada mõnest loost."

"Hoolimata tõsidusest on siin kõrval alati ka mingi muhe või irooniline moment, lisaks kirjanduslik nauding, sest kaasaegne kirjandus armastab haliseda palju ning Elo teeb selle üle ka nalja, siin on tunda mingi klassikapõhi, keele ja vormi tunnetus, arusaam kirjandusest kui millestki suurest ja väärikast," ütles Hellerma.

"Me elame kõik oma mullides ega taha tihti sealt välja minna ega näha seda, mis meile väga ei meeldi," ütles Karis ja nentis, et juba ülikoolis meeldis talle kokku puutuda noorte, erinevate põlvkondade ja vaatenurkadega. "Neid probleeme, mida me läbi selle raamatu näeme, ei ole mina varem kogenud, aga ta on väga silmiavav, mitte ainult see argoo, mis on kohati võõras ja mõnda sõna pidin ka mõne noorema inimese käest küsima, aga kogu see õhustik on selline, millega mina pole kokku puutunud."