Ivan Novak kinnitas, et kuigi nad ei eelista üldjuhul üht riiki teisele, kus esineda, siis Eesti on nende jaoks väga eriline. "Meile meeldib tulla siia, kuna oleme näinud üle aastate, kuidas Eesti on igas mõttes arenenud – kultuuris, arhitektuuris ja poliitikas –, lisaks meeldivad meile inimesed, kellega siin koos töötame."

Novak külastas ka Tallinna linnahalli, mis ehitati 1980. aastal, mil nad asutasid ka oma bändi. "See hoone ei tohiks kaduda, vaid sellel on potentsiaali muutuda millekski uueks," kinnitas ta ja mainis, et ka Laibachi puhul võtavad nad alati aluseks selle, mida juba teavad, aga otsivad sealt edasi uusi võimalusi.

Tema sõnul võib öelda küll, et hetkel on Laibachi jaoks parimad ajad. "Aga samal ajal ka halvimad ajad, sest on lihtne olla heas kohas headel aegadel, aga meie üritame olla heas kohas halbadel aegadel."

Laibach on end läbi karjääri pidevalt ümber defineerinud, ka mullu ilmunud albumil "Musick" näitasid nad end uuest küljest. Novaki sõnul oli see materjal metafoor kõigile sellele, mis praegu maailmas toimub. "Hetkel on täielik muusika ületootmine, praegu laetakse veebi üles seitse miljonit lugu päevas, alles hiljuti oli see 100 00 lugu päevas," sõnas ta ja lisas, et muusika kaotab selle käigus oma väärtust, aga ei kao ilmselt kuhugi. "Kõik on lihtsalt pidevas muutumises."

Viimane album "Musick" sündis tema sõnul kiirelt, nad töötasid materjaliga alla aasta. Sellega ta aga nõus ei ole, et tegu on nende esimese uute lugude enam kui kümne aasta jooksul. "Me oleme pärast 2014. aastal ilmunud albumit "Spectre" teinud ligi 20 plaati, mis on ka tegelikult uus originaalmaterjal, aga need on kas teatri- ja filmimuusika või hoopis mõni nišiprojekt, "Musick" on aga üle pika aja esimene popmuusikaga tegelev album."

Novak valutab väga südant ka huumori kadumise pärast. "Praegu on väga paroodilised ajad, paljud poliitikud käituvad nagu klounid, aga tõeline huumor on hääbumas," sõnas ta ja lisas, et paroodiast on raske paroodiat teha. "Tõelise huumori nimel tuleb vaeva näha, sest huumor on sama oluline kui tragöödia, ka Laibachi muusikas võib seda leida, oleks vale öelda, et me teeme ainult seda, aga me paneme alati killukese huumori ka kõige tõsisematesse lugudesse."