Maikuus saatis kultuuriministeerium kooskõlastusringile määruse muudatuse, millega korrigeeritakse riigieelarvest era- ja linnateatritele raha eraldamise tingimusi ja korda. 

Eesti Tantsunõukogu hinnangul süvendavad praegusel kujul planeeritavad erateatrite tegevustoetuste määruse muudatusettepanekud ja põhimõtted struktuurset ebavõrdsust ning seavad ohtu nii tantsuvaldkonna jätkusuutlikkuse kui ka Eesti etenduskunstide mitmekesisuse laiemalt.

"Eestis puuduvad kaasaegsele tantsukunstile suunatud püsivad riiklikud loomekeskused ja taristu ning tantsuorganisatsioonidel ei ole võrreldavaid institutsionaalseid ressursse sõnateatritega. Sellises olukorras asetab ühtne hindamissüsteem tantsuorganisatsioonid püsivalt nõrgemasse konkurentsipositsiooni," kirjutas Eesti Tantsunõukogu saadetud kirjas.

Muudetud määruses on muu hulgas alandatud era- ja linnateatrite taotluste alampiiri seniselt 90 000 eurolt 60 000 eurole ning ülempiir tõstetakse seniselt 600 000 pealt 750 000 juurde.

"Peame eriti problemaatiliseks toetuse ülempiiri tõstmist olukorras, kus tegevustoetuste kogumaht ei suurene ning samaaegset loobumist proportsionaalse vähendamise põhimõttest. Nende muudatuste koosmõju soosib institutsionaalselt tugevamaid ja suuremaid organisatsioone ning vähendab väiksemate teatrite, eriti tantsuorganisatsioonide, tegevusvõimekust," tõi tantsunõukogu välja.

Eesti Tantsunõukogu arvutuste järgi, mis põhinevad varasemate aastate hinnetel, langeks tantsukunstile pühendunud teatrite osakaal erateatrite tegevustoetustest ligikaudu 7,7 protsendini. Nende hinnangul ei võimalda see tagada valdkonna jätkusuutlikku arengut.

Samuti leiatakse, et planeeritav rahvusvahelise tegevuse osakaalu vähendamine hindamiskriteeriumites ei ole kooskõlas strateegiadokumendi "Kultuur 2030" eesmärkidega.

"Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning rahvusvaheline koostöö on selle arenguks vältimatu. Ka regionaalse tegevuse eesmärgid on seatud liiga madalale ega võimalda hinnata organisatsioonide tegelikku mõju kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamisel," kirjutasid nad.

Kui siiani oli viiel väiketeatril võimalik taotleda toetust kolmeks aastaks korraga, siis uus kord lubab mitmeaastast toetust vaid kolmele teatrile. Tantsunõukogu leiab, et tegevustoetuste iga-aastane kõikumine ei võimalda organisatsioonidel teha pikaajalisi ja vastutustundlikke otsuseid.

"Eriti mõjutab see tantsuvaldkonda, kus arendusprotsessid, rahvusvahelised koostööd ja publiku kasvatamine eeldavad mitmeaastast järjepidevat tööd. Üheaastane toetustsükkel ei võimalda sisuliste arengute elluviimist ega nende mõju hindamist," sõnasid nad.

Tantsunõukogu esitas kultuuriministeeriumile ettepanekud toetussüsteemi muutmiseks. Muu hulgas soovib nõukogu loobuda toetuste ülempiiri tõstmisest, kui eelarve ei suurene, luua valdkonnapõhised hindamiskriteeriumid ja tagada kõigile taotlejatele pikaajaliseks planeerimiseks kolmeaastane toetusperiood. Samuti seisab nõukogu erateatrite rahastuse suurendamise ja regionaalse tegevuse väärtustamise eest.