Rootsi eksperimentaalpopibändi neljandat albumit iseloomustab hästi ühe loo nimi «Pink Cloud». Terve plaat kõlab pehmelt ja õhuliselt. Resideeruvad slow jam ja R&B biidid ning vuhisevad kumedad sündid, just nagu üks mõnus eharoosa pilveke muusikasse panduna väljenduda võiks. Pimedast Rootsi talvest inspireeritud kohati kõheda lüürikaga palad on värvitud soojadesse toonidesse, et publikut mitte minema kohutada – Little Dragon ei ole mingi depressiivse muusika bänd. Nemad on kollektiiv, kelle saatel suveöös ennastunustava unelemisega õõtsuda.

Göteborgi neliku tunnusjoonteks on põhjamaine muhedus, trenditeadlikkus žanrites, ja muidugi oma konks kogu asja juures. Oluliseks teguriks sealjuures varem Koopist tuntud Yukimi Nagano poolkuiv jazziliku veeremisega vokaal.

Little Dragoni muusikas on tuntavalt sarnaseid sündi ja bassi momente teiste Skandinaavia kollektiividega nagu Casiokids Norrast, Dragoni kaasmaalased Familjen ja isegi näpuotsaga Efterklangi Taanist.

Little Dragoni omanimeliselt debüütalbumilt aastal 2007 jäid kõlama jazziliku suunitlusega palad «Scribbled Paper» ja «Twice», selleks ajaks oli bändi instrumentalistidest meestrio 11 aastat jämminud ja peamiselt kirjanikest sõprade seas esinenud. 2009. aasta “Machine Dreams`il» jätkati eksperimenteerimisega veidi funky'mas võtmes, ning lisandus juba tore väike indie-küte. 2011. aasta album “Ritual Union” sisaldab taas rohkem R&B rütme.

"Nabuma Rubberlandil" puudub täiesti kajaefekt, mis Yukimi häälele varem lisatud oli. Pole üldse kiireid palu, mis meenutaks varasemaid «Plinking Pigsi» või «Little Mani». Neljanda albumi suunaks on moodsad hiphopitaustad ja R&B uued võimalused, sisaldades mahlakaid sündibasse ja aeglasi biite. Indie-nunnude asemel leiab plaadilt peaaegu et normcore poplugude süsteemi. Mitmel pool töötab biit loole nii toetavalt kaasa nagu südametuksumine. Rohkem on tugeva joonega pretentsioonituid lugusid - popp on in. 

Album algab natuke kõheda krimiromaaniliku «Mirror Mirror`iga». Aeglasemast aeglasemas minijämmis “Cat Rider” on meeldiv kuulda enneolematut Yukimi kõrgetel nootidel laulmist, Janet Jackson silme ees.

Eks iga looga kaasneb väike stoori, näiteks «Paris» algab Pariisi taksos kogemata lindistatud naistaksojuhi aktsendirohke hüüdega. «Lurad» on sisse tehtud Göteborgi Sümfooniaorkestri abiga. «Let Go» räägib sellest vabastavast minnalaskmistundest, mis kaasneb, kui ei tea, mida järgnev päev või nädal endaga tuua võib – tekitab empaatiat küll.

Vaata Little Dragonit esitamas pala "Klapp Klapp":