Näituse kuraator on Kadri Kallaste, kelle tööks täna on hooldada Kasselis, Saksamaal,  Euroopa suurimat tapeedikogu.

Kadri Kallaste kätetööde hulka kuuluvad tapeetide hooldamine Suure-Kõpu, Puurmani ja Uderna mõisas, aga ka projektid maailmas: Palais Schönburg, Viinis.

Kell 10 algav  teaduspäev on päeva teises pooles muuseumis avatavast näitusest “Mängud tapeetidega” ajendatuna pühendatud tapeetide ajaloole. Tartu tapeetide kõrval käsitletakse ettekannetes Eesti linna- ja mõisainterjööre ning tapeedi ajalugu laiemalt.

Ajaloolise interjööri arengust ja seinakujundusest Eesti interjöörides räägivad Viljar Vissel (Eesti Vabaõhumuuseum / Kanut, “Ajalooliste interjööride arengu tõlgendamine läbi detailide”), Oliver Orro (Eesti Kunstiakadeemia, “Ruumid tapeetide ümber. Mõned mõtted 19. sajandi ja 20. sajandi alguse linnainterjööridest Tallinna ajalooliste eeslinnade näitel”) ning avatava näituse kuraator, 2013. aastal Eesti Kunstiakadeemias tapeetide säilitamise teemal doktoritöö kaitsnud Kadri Kallaste (MHK Deutsches Tapetenmuseum, “Mängud tapeediga: seinakujundus Eesti interjöörides”).

Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna juhataja Heli Tuksam räägib oma ettekandes Tartu elamutes leitud tapeetidest (“Peidetud mustrid Tartu elamutes”). Tunnustatud kultuuriväärtuste säilitamise asjatundja Kurmo Konsa (Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Ülikool) teeb ülevaate paberist kui ajaloolisest tapeedimaterjalist (“Paber tapeedimaterjalina – ekskurss läbi ajaloo”) ning Kristiina Ribelus (Tartu Restauraator OÜ) räägib trafarettmaalingutest Tartu 20. sajandi interjöörides. Päeva lõpetab näitusel “Mängud tapeetidega” eksponeeritud tapeedikatked konserveerinud Ene Sarapi (Mandragora OÜ) ülevaade Tartu vanematest hoonetest leitud 18.–19. sajandi tapeetide konserveerimisest.

Ettekandepäeva järel kell 16 avatakse näitus "Mängud tapeetidega", mille põhirõhk on tapeetide kasutusel 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Eesti rikkama keskklassi interjöörides.

Läbi aegade on seinakujundus sõltunud mitmetest teguritest nagu ajastu moevoolud, ruumi otstarve ja paigutus ilmakaarte suhtes. Kujunduse valikut mõjutas oluliselt ka elanike sotsiaalne taust, haritus ning rahalised võimalused.

Üks levinuimaid seinte kaunistamise materjale on tapeet. Alates 1840. aastatest, mil tapeete hakati tööstuslikult tootma, on need olnud kättesaadavad kõikidele ühiskonna klassidele. Trükimeetodid võimaldasid seni paljude jaoks ülemäära kalleid materjale toota kiiremini ja odavamalt. Varem toimus tapeetide valmistamine paberivalamisest trükkimiseni käsitsi ning seetõttu olid paberist seinakatted kallid ja laiemale tarbijaskonnale kättesaamatud.

Näituse idee sai alguse ühest 1980. aastatel restaureerimistööde käigus Lai 24 hoonest leitud Pompei stiilis käsitsimaalitud tapeedi fragmendist, mis pärines 19. sajandil tegutsenud Tartu Ülikooli kunstiõpetaja ja tuntud graafiku Woldemar Friedrich Krügeri kodust. Lisaks eksponeeritakse näitusel veel kahte suurejoonelist 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse tapeedipaneeli koos interjööridega. 

Näituse kuraator Kadri Kallaste, kujundaja Tuuli Aule.
Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.

Näitus "Mängud tapeetidega" jääb avatuks järgmise aasta märtsini ning sellega kaasnevad töötoad ja loengusari.