Arvustus. Pähejätmise laulud
Uus raamat
Hando Runnel
"Vanad sõbrad"
Ilmamaa
202 lk.
Aga mida siin ütlema peaks? Suurmeister muudkui aga luuletab edasi ja ei ole mitte üks tirts kehvemaks läinud. Eks tema olegi selline mees, kes oskab iseendastki aina paremaks hoopis minna. Kuigi see võimatu tundub.
Ehk siis uus kogu väljas, õudselt hea ka veel. Pole parata, aukartus ja imetlus murravad minu nõrga hingekese maha ja näpuotstest tuleb ainult vanade ülistuslaulude taasleierdusi. Endal ka igav ja natuke piinlik. Sest eks ole ju luuleteadmised mõnel mehel kole nõrgad. Et mitte olematud. Või suisa labased.
Oskab luuletust hinnata vaid selle järgi, kui kergelt pähe jääb. Tore ju teinekord laua otsas etelda, püüdmaks jätta valelikku muljet haritud inimesest. Ega keegi usu.
Sihukesi luuletajaid on õigupoolest ju kole vähe. Võiks ju põlastadagi, et mis need riimid siis nii väga on. Natuke lorilaulu moodi, pisut olmeluule või sihuke mõtteterakene. Aga katsu järgi teha. Ega õnnestu, või siis on nii pingutatud, et mage maitseb ja meelde ei jäägi.
Vähemalt see raamat oleks vist võimalik tervikuna pähe õppida. Lihtsalt huvi pärast ja Alzheimeri edasi lükkamiseks. Edevusest ka muidugi, et, näed, millega hakkama said. Kuigi selle peale kohe Bradbury "Fahrenheit 451" meenub. Seal ju kodanikud õppisid igaks juhuks raamatuid pähe, et need alles püsiksid, kui pritsimehed raamatukogud maha põletavad. Urr teab, mis siingi juhtuma hakkab, esialgu tobe mõte ei paistagi nii eriti loll. Varemhiljem võib ju neid norijaid juurdegi tulla, kes nõuavad vihjamisi erifondide ja tsensuuri taastamist. Et kõik laulud ja luuletused ikka pole piisavalt korrektsed.
Et mida see kodanik Runnel tegelikult oma kahtlaste laulukestega mõtleb? Näiteks "Jäääärsega", kus ätt käib sikuskaga – keelatud püügivahend – põues sosku – alkoholismi edendamine. Siis on veel poiss patul plikuskaga – aga turvaseks ja sotsiaalametnike järelevalve? Lõpuks läheb lausa usupropaks kätte, kui ilmuvad papp ja matuska, võimalik, et siin lõhnab ka putinismuse järele, vat. Või mida mõtleb proua Runnel, väites, et korraloojate võime segadusi sünnitada on tohutu? Kas pole siin demokraatia ja õigusriigi õõnestust?
Nii et tuleb köide uuesti kätte võtta vist ja tuupima hakata.
Toimetaja: Valner Valme