Praktika näitab, et õppurite huvi antiikkeelte vastu on suur, ent puudub laiem kontseptsioon õppe jätkusuutlikkuse tagamiseks, tänane õpe seisab suuresti üksikute entusiastide õlul, edastab Tartu ülikool.

Temaatika üle arutletakse rahvusvahelisel konverentsil„Basic Latin and Greek in high school and university in the beginning of the 21st century: challenges and advantages“.

TÜ klassikalise filoloogia professori Kristi Viidingu sõnul sai konverentsi korraldamise idee alguse asjaolust, et viimasel kolmel õppeaastal on ladina keele õppega alustanud mitmed Eesti üldhariduskoolid ning õpilaste huvi antiikkeelte vastu on ladina ja vanakreeka keele õppe taastamisest saadik, aastast 1988, püsivalt suur.

„Hugo Treffneri gümnaasiumis on ladina keele kui vabaaine grupi kohad sel õppeaastal ületäitunud ja Tartu katoliku kooli pakkumise peale õpetada ladina keelt käesoleval aastal keskastmes, 5.-9. klassidele, kogunes hoolimata tasulisest õppest väga palju huvilisi,“ kirjeldas Viiding, kelle hinnangul tunduvad need olevat head märgid ladina keele naasmisest Eesti kooliõpetuses.

Siiski on ka teine murelaps, millena nähakse õppimisvõimaluste geograafilist paiknemist. Vaadates Eesti piires ladina keele õppimisvõimaluste geograafiat, on protsess liikumas selle poole, et ladina keelt saab õppida suuremate linnade eliit- või erakoolides, ent maakonnakeskused ja väiksemate paikade gümnaasiumid on peaaegu kõik ilma ladina keele õppeta.

Viidingu hinnangul põhineb tänane antiikkeelte õpetus endiselt pigem üksikute õpetajate ja lapsevanemate entusiasmil kui uutel õppekavadel või haridus- ja teadusministeeriumi süstemaatilisel kontseptsioonil.

„Kuna haridus- ja teadusministeeriumi keelte osakond tegeleb selle juhi sõnutsi ainult kaasaegsete võõrkeelte õpetamise koordineerimisega ega oma klassikaliste keelte õpetamisseisu kohta ülevaadet, ei paku vastavatele õpetajatele infot, koolitusi ega kogemuste vahetamise võimalusi kolleegidega Eestist või välismaalt, siis tunneme TÜ klassikalise filoloogia osakonnas kui sisuliselt ainsas antiikkeelte õpetamise kompetentsikeskuses vastutust olukorra kaardistamise, praeguste ladina keele õpetajate erialaste probleemide teadvustamise ning teadmiste taseme ühtlasema tõstmise, tulevaste ladina keele õpetajate tööalaste väljundite ning riigigümnaasiumide õppejuhtide teavitamise pärast ladina keele algõppe võimaluste kohta,“ rääkis Viiding.

Nii kohtuvadki 6. märtsil Tartu ülikoolis (Ülikooli 17-305) konverentsil Eesti ja välismaa antiikkeelte õpetajad, üliõpilased ja viis Läti, Ungari, Taani ja Saksamaa väliseksperti.

Konverentsiga püütakse lisaks ladina keele õpetamise hetkeolukorra kaardistamisele Eestis võrrelda siinset õpetamiskogemust ja -olukorda süstemaatiliselt teiste Euroopa piirkondade õpetamismudeliga.