Matti Milius

10. november 1945 Tartu – 3. juuni 2015 Tartu 

Matti Miliust ei ole enam. Jah, see uudis polnud väga ootamatu. Oli ju Matti oma elu lõpuvaatuse "korraldanud" väga efektse: 2014 detsembris hüppas ta välja põleva korteri aknast. Kahjuks asus aken teisel korrusel. Raskelt vigastatud Mattile anti veel pool aastat...

Mattit nimetatakse igal pool kunstikogujaks. Jah, ta oli selle poolest kuulus. Kuid Matti oli tegelikult ise loovisik, kunstnik. Ta oli ääretult andekas näitleja, koomik, aktsionist. Kui ta oli vastavas tujus ja hoos, oli tema jälgimine tõeline elamus. Lisaks oli ta kunstikuraator, esseist, kunstiekspert.

Olgu siin vahel ära õiendatud üks asi. Matti oma käreda ja valju häälega, omapärase elustiiliga, kummaliste ettevõtmistega ning tsüklilise kiindumusega alkoholi võis jätta mulje, te tegemist on tüüpilise "Tartu vaimuga", sõgeda või sogase veidrikuga. Nii see tegelikult polnud. Matti Miliusel oli täiesti selge mõistus, enamgi veel, see oli ka üliterav. Asjaliku ja kainena võis ta osavus inimestega suhtlemisel olla pehmelt öeldes muljetavaldav.

1945 sündinud Milius sai raamatukoguhoidja hariduse Viljandi kultuurtehnikumis (praegu Viljandi kultuuriakadeemia). Pooljuhuslikult sattus 1960ndatel talle kätte üks eksliibriste kogu. Sealt sai alguse kunstikogumine; veidi hiljem hakkas Milius suhtlema ka legendaarse Tartu kunstirühmitusega Visarid, mille liikmed veensid teda moodsamat kunsti koguma. Edasine on muidugi ajalugu.

Millegipärast unustatakse pahatihti ära, et Matti oli ka tugev kuraator, kes korraldas nii oma kogu kui teiste tegijate suuri väljanäitusi. Kõrgtaseme oma kuraatoriametis saavutas Matti 2006, kui korraldas Tartu ja Kaunase ulatusliku näituste seeria. Oli õnn olla toona Mattil abiks. Matti oli äärmiselt asjalik ja käis vist pea kõik Kaunase kunstnikud läbi ning veenis neid osalema. Ajas korda paberid, organiseeris raha. Ja tulemus sai pehmelt öeldes kõva. Kaunase erineva suurusega galeriid olid kõik Eesti kunsti täis. Ning Tartus tehti sama leedulastega. See on üks viimase 20 aasta suurimaid Eesti kunsti väljasõite üldse. Võimas.

Matti Milius sai paljudele tuttavaks 1980ndate lõpus, suure vabanemise ajastul. Matti sobis vabaduse sümboliks hiilgavalt. Ta ise oli läbi ja lõhki vaba mees, tegi mis tahtis. Ta oli vaba kuni lõpuni. Nõukogude ajal oli ta dissident, võimule vastuhakkaja. Tänapäeval oli ta paigale takerduva ühiskonna ja tuhandete eelarvamuste suhtes kriitiline.

Aga mis sellest kõigest nii väga heietada. Pidagem meeles Matti kuldseid sõnu: "Inimesed, olge valvsad: ma armastan teid!"