Räägi esiteks Krickist, kes ta on ja kus ta tuleb?

Krick on noor MC Orissaarest, kelle esimesi suurimaid samme Eesti hiphop maastikul võiks hakata lugema MC Battle’i aegadest. Juba seal ta jäi silma oma vabastiili oskuse ja omapärase tämbriga, mis eristabki teda teistest MC’dest Eestis. Tal on see skill mida hinnatakse tegelikult MC’de juures mujal maailmas kõige rohkem – freestyle.

Näiteks vahepeal ma testin Kricki nõnda, et ma ütlen talle suvalisi sõnu ning tema ütleb mulle kohe vastu riimuva sõna. Selleks võib olla näiteks konserviavaja, sigade revolutsioon, mõõkvaal jne – mulle ei meenu hetkel, et ta oleks mulle ühegi riimi võlgu jäänud selliste "testide" ajal. Ning meie sündmuste (ehk livede) ajal me seda ka demonstreerime alati, valides rahvast või lavalt suvalisi objekte, mida Krick kohepeal riimidesse sätib. Just see, teebki temast väga ainulaadse MC Eestis.

Kunagi, ühe poe avamisel, tegi Krick freestyle’i, käies poes ringi ning riimis asjadest, mida ta parasjagu nägi või puudutas: t-särgi peal olev pilt, tossu värv, tee peale ette jäänud inimese naeratus. Publik ei saanud isegi aru, et see oli kohapeal välja mõeldud. Nemad arvasid, et Krick esitab varem valmis kirjutatud lugu. Hiljem kui nad aru said, oldi lihtsalt šokis. Minult küsisid mitmed, et kas ta on päris inimene või masin.

Miks läks Krickil kokku kümme aastat, et esimene debüütalbum välja anda?

Ilmselt Krick on natukene selline perfektsionist. Õigesti tegi minu arvates, et venitas sellega. Lihvis oma skille ning ehk ootas maailmavaadete täpsemat väljakujunemist. Minu laual on tema demo-tape, mis on a la kümme aastat vana, mille ta kunagi Tommyboyle vist andis.

Selle demo-tape’i ning albumi vahe on meeletu. Ma olen siiralt õnnelik, et ta jättis vahele kõik need kümme aastat, mis seal vahepeal oleks olnud – hunnik katsetusi – ja tegi minuga ühe korraliku albumi alles nüüd.

Kirjelda palun loomingulist protsessi, mis albumi taga on.

Kuna Krick töötab põhimõtteliselt Saaremaal, siis temaga püsikontaktis olemine on kergemat sorti raskendatud. Võrreldes näiteks Hr.Kiviga, kes on 5LOOPSi üks tahkudest, siis nende saabumine Tartusse, minu juurde lindistama, on vägagi erinev. Hr.Kivil läheb aega 2,5 tundi, Krick sõidab Tartusse praktiliselt pool päeva.

Ma ilmselt jõuaks sama ajaga käia ära Londonis ja tagasi isegi jõuda. Sellest tingituna käis Krick minu juures tegemas sessioone. Veetis paar päeva, lindistas mõned lood sisse, ning lahkus taas.

Minu poolt oli protsess natukene teine, kui ma üldiselt olen seda teinud 5LOOPSi albumite puhul. Seekord me lindistasime kõik lood sisse ning alles siis ma hakkasin neid kokku tõstma. Mina nimetasin seda "esimeseks tiiruks". Kui esimene tiir oli peale tehtud, tuli Krick uuesti, ning siis kas tegime mingeid kohti üle või täiendasime neid mingisugusel moel – ehk "teine tiir". Kolmas tiir juba oli puht selline instrumentaalse osa lihvimine, kust siis poogiti külge lõiked filmidest ning muud FX sämplid.

Oled varasemalt öelnud, et albumi "Voog" instrumentaalid on mõjutatud India Bollywoodist. Lisaks sellele oled sa varasemalt sämpeldanud ka Türgi psühhedeelset disko muusikat ja muud sellist. Miks sa sinna suunas vaatad?

Jah, sai mindud Bollywoodi korra, sest olin vaadanud mingeid filme ja need soundtrackid olid lihtsalt nii haiged, et neid pidi lausa sämpeldama. Ma olin teinud sinnamaani enamjaolt impro-jazzist, jazzist, funkist ja natukene ka psühhedeelsest-diskost.

Kuid üle viie aasta ühte ja sama jõhvi pingutada, hakkab see kergelt juba igavaks ja lõdvaks muutuma. Oli vaja mugavustsoonist välja hüpata. Mugavustsoonis lebotamiseks olen ma tegelikult teinud vahepeal igasugu erineva minekuta asju, mis muidugi jäänud mu biidimasinasse.

Olen teinud trummi ja bassi, jungle’it ning ka veits popilikumat hiphopi. Ja kui tegelikult aus olla, siis selle tsooni vältimiseks ma ise kuulan väga palju erinevat muusikat – hiphop ja räpp on sellest väga väike osa. Aga üldiselt boombap hiphop on ikkagi see, mis paneb mu pea nõksuma ja toob naeratuse näole, ajal mil teen ise muusikat.

Kuidas "Voog" eristub sinu varasematest projektidest?

"Voog" on minu jaoks esimene album, kus ma olen põhimõtteliselt puhtalt produtsendi vormis. Ma ei tee häält kaasa mitte üheskis loos. Juba see on minu jaoks väga eristuv eelmistest projektidest. Lisaks on see esimene album, kus instrumentaalne osa keskendub ainult ühele sämplimisallikale – milleks on siis bollywood.

Sellist asja teen ma suhteliselt esimest korda ja Kricki karakter seal peal sobib ka väga hästi. Ehk tervikpilt tuli väga mõnus, mahe, hüpnotiseeriv ja põntsuv.

Mis aga andis albumile erilise maigu juurde on härra Martin Kikas, Östudiost, kes oma vanakooli Harrison analoogpuldiga suutis keerata sellise heli, mida mina isiklikult fännan. Ma olen kade, et Kricki plaat sai sellise helipildi ning mu varasemad 5LOOPSi plaadid hoopis teise. Vahe on suur ning sügav kummardus veelkord Martin Kikasele. Kulda väärt mees!

Mis on Loopsi ja sinu järgmised projektid, millel tuleks silm ja kõrv peal hoida?

5LOOPS jätkab oma tavapärasel lainel. Meisterdab lugusid ja ilmselt annab kunagi plaadi välja. Koguaeg tasub kõrv ja silm peal hoida. Sahtlid on tegelikult avaldamata muusikat täis ja lihtsalt ootavad õiget momenti. Iial ei tea, mis tuleb järgmisena või kellega see üldse tuleb.

Õnneks on Eestis nii palju võimalusi ja valikut tänapäeval, et seda on raskem ennustada kui ilma.