Kristiina Poska on juhtiva klassikalise muusika portaali Bachtrack andmetel maailma kõige hõivatum naisdirigent. "Sel päeval, kui ma sellest kuulsin, olin natukene endaga pahuksis, kuna ma arvasin, et ma peaksin tegema veel rohkem tööd, aga siis ma mõtlesin, et okei, võib-olla ei peaks endale nii palju piitsa andma, kui ma olen juba kõige hõivatum naisdirigent," tõdes Poska.

Ta on võitnud mainekaid auhindu Kreekas, Suurbritannias, Taanis ja Saksamaal. 37-aastase eestlanna portfellis on rohkem nimekaid orkestreid ja uhkeid kontserdisaale kui enamus dirigentide suudab koguda tervel eluajal. "Orkester on minu jaoks üks maailma ime ja kui ma seda esimesed korras niiöelda ligidalt kuulsin, siis ma olin sellest sõltuv."

Kristiina Poska kinnitas, et tegelikult oli tema eeskujuks vanaisa, kes mängis fantastiliselt klaverit. "Ta ei lugenud noote, aga ta improviseeris nagu vanajumal ise - loomulikult ma tahtsin mängida nii nagu tema, aga loomulikult ei mängi ma nii nagu tema." Pärast Türi muusikakooli lõpetamist 1994. aastal läks väikelinna tüdruk Tallinnasse ja asus õppima koorijuhtimist Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Kõige selle kõrvalt laulis Poska ise erinevates koorides.

Koorijuhtimisest ta küll puudust ei tunne, aga siiski ütles Poska, et on üks erand, mis sunniks teda taas koori ees dirigendikeppi haarama – võimalus juhatada tuhandeid lauljaid laulupeol. "See on igale Eesti dirigendile kõige suurem au, mis üldse osaks saab saada." Pärast Otsa kooli koorijuhtimise eriala lõpetamist vahetas Poska suunda ja leidis oma tõelise kire orkestris. Dirigentide seas haruldase vasakukäelise Poska nakatas orkestriarmastusega tema juhendaja, Eesti muusikaakadeemia professor Toomas Kapten.

Edasipüüdlikus viis dirigendi 2003.aastal Erasmuse vahetusüliõpilasena Berliini, kus ta kahe semestriga õppis ära saksa keele. Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliini Hanns Eisleri muusikakõrgkoolis. Kõik, mis Poskal kiitusega lõpetatud õpingutele on järgnenud, on justkui iga dirigendi unenägu. Otse koolipingist sai ta Berliini Komische Opera kapellmeistriks ehk teiseks dirigendiks.

"See on täiesti erandlik, et ma koolist esimese töökohana sain kapellmeistriks nii suures ooperimajas - see nagu ei vasta üldse reeglitele ja see on väga erandlik," ütles Poska, kes alguses kartis väga, kas ta suudab sellega üldse hakkama saada. Komische Operaga astus Poska üles ka kodupubliku ees. 2013. aastal juhatas ta Birgitta Festivalil “Seitset surmapattu”. Eelnevalt oli rahvusvaheline ajakirjandus nimetanud seda teost “ilmutuseks”.

Maailma hõivatuimal naisdirigendil ei ole töö kõrvalt paljuks muuks aega, kuid vähemalt korra aastas tõttab Poska mägedesse suusatama. Selle hooaja lõpus on eestlanna otsustanud oma elus astuda veel ühe sammu edasi ja lahkuda Berliini Komische Operast. Eestlanna soovib jätkata oma karjääri vabakutselisena, sest see võimaldab tal rohkem korda saata. Viimasel ajal on Poska juhatanud lisaks koduorkestrile rohkem kui kümmet erinevat maailma tipporkestrit – Stockholmi Kuninglikku Filharmooniaorkestrit ja Stockholmi Kuningliku Ooperit, Hamburgi Riigiooperit, Saksa Kammerfilharmoonikuid, Müncheni Filharmoonikuid, Kölni, Leipzigi, Göteborgi ja Tokio sümfooniaorkestreid jne.

"Pealtnägija" tabas Kristiina Poska Viinis, kus ta õige pea astub üles Musikvereini kontserdimajas, mida ETV publik teab kui kuulsat uusaastakontsertide toimumispaika. Varem on Poska Viinis juhatanud Volksoperit, kus teiste seas jälgis tema dirigendikeppi ka primadonna Anneli Peebo. Poska graafik on Austrias tihe, plaanis on viis kontserti, nende seas debüüt Musikvereinis. Tihedale kontserdile vaatamata meeldib Kristiina Poskale enne kontserti teha lõunauinakuid ning lubab teha ka enne olulist kontserti kuni tunniajase uinaku.

19. aprillil andis Poska teise kontserdi Musikevereinis ja 20. aprillil peaks ta olema tagasi Berliinis. 13.mail on teda võimalik näha ka Eesti publikul, sest esimest korda astub ta üles Estonia kontserdisaalis, kus ta dirigeerib ERSO hooaja lõppkontserti.