Kinoliit saab uue juhatuse ({{commentsTotal}})

Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Eesti filmiinimesi ühendava organisatsiooni, kinoliidu, juhatus vahetub. Peamiseks probleemiks, millega noorel juhatusel tuleb tegelda, on kommunikatsiooni parandamine.

Kinoliidule kuuluvas Kinomaja saalis oli Kinoliidu üldkogul valdavas osas noored inimesed - Balti filmi ja meediakooli lõpetanud, kes tunnevad vajadust ainukese Eesti kineaste ühendava organisatsiooni tegevust tõhustada. Ühtselt kandideeris juhatusse seitse noort inimest, kõik Jüri Sillarti õpilased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on ääretult huvitav aeg, mulle tundub, et Eesti filmi loomingiline potentsiaal on parem kui kunagi varem, sest meil on õige hea hulk aastaid töötanud filmikool, mis on terve rea lende andnud välja korraga kõikidel filmierialadel ühtsete meeskondadena," ütles režissöör ja õppejõud Rein Maran.

Kinoliidu liikmeskond noorenes kaks aastat tagasi, kui noored liitu astusid - kokku on liidul praegu 302 liiget. Ressursside poolest on kinoliit elujõuline, olemas on ka arengukava. Peamiseks väljakutseks on kinoliidu sisemine ühendamine, kommunikatsioon.

"Kui tänagi tuli välja, et 144 000 eurot loometoetusi on kuskil õhus, tahes tahtmata jõuame sinnani, et tuleb oma liikmetega rohkem suhelda, mis on need tingimused, millele peab vastama, panema paika tähtajad, millal nad saavad neid taotleda ja aidata oma liikmeid sinnani. See on mingis mõttes magnet kuidas suunata teiste erialaliitude liikmeid, kui nad teevad koostööd meiega, siis saata neid koolitusele ja läbi selle arendada kinovaldkonda," ütles režissöör Jaanis Valk.

Režissöör ja monteerija Marta Pulk lisas, et kõige olulisem on soov ja võime kaasata neid, keda esindatakse. "Olgu juttu sellest, et Kinoliit peaks toimima rohkem gildipõhiselt või liikmete otsekontaktiga kaasamisest, aga uue juhatuse kõige suurem väljakutse saab olema see, kuidas oma liikmeid iseendaga siduda, filmitegijate vajadused välja selgitada ja panna panna filmitegijad ise oma vajaduste nimel tegutsema," rääkis Pulk.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: