90 raamatut 90 päevaga. Mats Traat, "Tants aurukatla ümber" ({{commentsTotal}})

Mats Traat
Mats Traat Autor/allikas: Postimees/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1971.

Selle aasta kõige olulisem sündmus on loomulikult uue raadiomaja valmimine. Eesti raadioajaloos on üldse huvitav aeg: nimelt hakatakse 1971. aasta 1. jaanuarist regulaarselt edastama stereosaateid, milleta tänapäeval raadiot hästi ette ei kujutagi. Populaarsust koguvad ka igasugused raadiomängud. Just 71. aastal toimub esimest korda aastalõpu-raadiomäng "Tere, talv!", mis saab ülipopiks tänu rasvasele peaauhinnale, milleks on tuusik välismaale!

Maailmasündmuste kohta polegi nagu midagi öelda. 1971. aastal juhtub muidugi palju, aga mitmete asjade uudisväärtus pole enam endine. Ameeriklased käivad Kuul juba näilise rutiinsusega, ka muutuvad riigipöörded järjest tavalisemaks piirkonnas, mida tuntakse üha enam Kolmanda Maailma nime all. Nõnda kehitatakse üldiselt õlgu, kui Ugandas kukutab Milton Obote valitsuse kindralmajor Idi Amin.

Bangladesh kuulutab välja iseseisvuse ning sellega kaasneb kolmas India-Pakistani sõda, mis muidugi ei meeldi kellelegi, kuid ei üllata samuti kedagi.

Üllatada suudab hoopis Mats Traat. 1971 ilmub varem kolm luulekogu avaldanud autori sulest esimene romaan "Tants aurukatla ümber". Omapärane on teos igas mõttes. Juba sünniloolt. Nimelt kirjutab Traat algul filmistsenaariumi. Üles võtta seda kahtlast, Eesti taluelu soojusega kujutavat lugu ei lubata ning Traat täidab dialoogide vahed tekstidega. Nõnda sündiv jutustamislaad on ainulaadne. Jaan Unduski sõnadega: "Teoses on kaks jutustajat. Üks neist on futuristlik-filmilik kaamerasilm, mis liigub sinna-tänna, vahetab pidevalt vaatepunkte ja katkestab eepilist heietust. Teine on autori (või igaviku) hääl, mis kommenteerib seda, mida kaamera talle näidata suvatseb. Kommentaator ei tea sageli ette, mida ta järgmisena näha saab, kuid ühtlasi on temas kõiketeadvat tammsaarelikku nostalgiat, mis tingib üleajalisi üldistusi..." (EPL 22. 5. 2009)

Traati on vahel nimetatud Jaan Krossi mantlipärijaks. Aga tegelikult on ta meie aja Tammsaare. Ja "Tants aurukatla ümber", mis 1987. aastal siiski Peeter Simmi käe all saab filmiks, on tulevase klassiku käeproov, mis on tänaseks ise muutunud klassikaks.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: