2018. aasta Balti triennaali kuraator on Vincent Honoré ({{commentsTotal}})

Vincent Honoré
Vincent Honoré Autor/allikas: Benoit Maire

13. Balti triennaali kuraator on Londoni maineka galerii David Robert Art Foundation direktor ja kuraator Vincent Honoré. Ta on varem töötanud kuraatorina Tate Modernis (2004–2007) ja Pariisis Palais de Tokyos (2001–2004).

Honoré projekt Balti triennaalil tööpealkirjaga "Give Up the Ghost" lähtub kaasaegsest ebakindlast poliitilisest ja tehnoloogilisest ajastust, kus erisused "enne-pärast", "inimene-masin" või "subjekt-objekt" on muutumas. Sellesse ajastusse paigutab Honoré hübriidse ajaloo ja kultuuriga Balti riigid. Sel nädalal külastab Vincent Honoré Eestit, et tutvuda siinse kunstiväljaga, teatavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK), Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus (VKKK) ja Riia kunstikeskus kim?.

KKEK juhataja Maria Arusoo rääkis, et varem on Balti triennaali peakorraldajaks olnud VKKK, kuid järgmist biennaali kutsusid nad korraldama ka KKEK ja kim?-i.

"Eelmise aasta lõpus toimus visioonikonkurss, kuhu kutsusime osalema kolm rahvusvaheliselt tegusat kuraatorit. Võitjaks osutunud Vincent Honoré projekti puhul paistis silma eriliselt huvitav triennaali ülesehistus, läbitöötatud visioon, põnev visuaalkeel ning väga kaasaegne teemapüstitus."

1979. aastal asutatud Balti triennaal on suurprojekt, millest on aastatega saanud oluline rahvusvaheline näitus Põhja-Euroopa regioonis. 13. triennaal toimub 2018. aasta jooksul erinevates paikades Leedus, Lätis ja Eestis. Triennaali ajaloos on see esimene kord, kui näitust korraldavad kõik kolm Balti riiki üheskoos.

Kuraatori valis välja rahvusvaheline komisjon, kuhu kuulusid korraldavate organisatsioonide esindajad: Maria Arusoo KKEK-st, Kęstutis Kuizinas VKKK-st ja Zane Onckule kim?-ist.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: