Vaarik ütles, et ta ikka lootis, et kõige nooremast Toomperest saab hea lavastaja meie teatrisse, kus võib tema sõnul tõelised suured lavastajad ühe käe sõrmedel kokku lugeda.

"Ajasime Märt Meosega aastaid tagasi seda asja, et mõned eesti poisid läheksid Peterburi härra Erenburgi juurde lavastajaks õppima, sest vene kool on parim ja nii väike rahvas nagu eestlased endale korralikku lavastajakooli lubada ei saa," rääkis Vaarik. Ta lisas, et kolm poissi olid nõus: noor Toompere, Kristo Viiding ja Jaak Prints.

"Nad ei pidanud seal kaua vastu, aasta poolteist, sest see kursus oli ikkagi rohkem näitlejate kursus. Aga kui ma vaatan neid kolme, kes Peterburist tagasi tulid... Kultuurkapital, see raha ei ole raisatud: Jaak Prints, aasta parim näitleja; Kristo Viiding, sellessamas "Väljaheitmises" tõesti suurepärane; ja väike Toompere teeb äkki Draamateatrisse lavastuse, mis võiks olla rahvusteatri lipulaev ja seda nii sisult kui ka vormilt," lisas Vaarik.

Hendrik Toompere jr ütles, et kõnealuse lavastuse mõte laagerdus ta peas kolm aastat. Lavastuse edu tuli talle üllatusena.

"Ma polnud ju enne üldse nii suure hulga näitlejatega midagi teinud. Paras väljakutse noore lavastaja jaoks. Kuidas see kõik hakkab toimina? Kas ma olen võimeline selle kokku panemiseks? Selline loomulik ebakindlus," kommenteeris ta.