"Artikkel on tegelikult osa suuremast uurimistööst, mis kestab juba neljandat-viiendat aastat," selgitas Kristiina Ross artikli tagamaid.

Uurimuse sisuks on vanade kirikulaulutõlgete ja vanema eesti rahvalaulu keele võrdlus.

"Asja mõte on see, et ma kujutan ette, kuidas 18. sajandil võisid vana rahvalaulumaailm ja kirikulaulud Eesti kogukonna teadvuses paralleelselt funktsioneerida," ütles Ross ja tõdes, et vana rahvalaul oli sel ajal veel elav traditsioon, aga kirikulaul hakkas just eestlastele pärale jõudma.

Ross tõdes, et uurimiskava eesmärk on neid kahte maailma kõrvutada ja vaadata, mis sealt välja tuleb. "Vaadata, mis võiks öelda selle kohta, et 19. sajandil hakkas nendest kahest komponendist tekkima tasapisi eesti kirjakeel," sõnas ta ja nentis, et kõnealuses artiklis üritab ta vaadata eelkõige seda, kuidas kirikulaulutõlgete kaudu jõudis eesti kogukonnani kujundimaailm, mida saksa originaalides kasutati. "Peamiselt on selles artiklis rõhuasetus pietistlikul tõlkel, mis ilmus 1921. aastal."

"Viimasest aastast oli kahtlemata kõige muljetavaldavam Maarja Kangro "Klaaslaps", sest see on lihtsalt nii tugev ja võimas tekst," ütles Ross ja lisas, et tema jaoks olid veel mõjusad paar teksti Mudlumi viimasest novellikogust. "Ma olen viimasel ajal kirjanduses ringi vaadanud erapoolikult, kuna olen otsinud sealt just naisautorite tekste," selgitas ta ja ütles, et tähtis ei ole tegelikult isegi autori sugu, vaid just naisvaatepunkt. "See vanameestekirjandus on väga ära tüüdanud."