Matsalu loodusfilmide festivali žürii liige: ampluaa on lai, aga tase kõrge ({{commentsTotal}})

Täna algas 15. Matsalu loodusfilmide festival. Nädala lõpuni kestval filmipeol linastub Lihula kultuurikeskuses ligi sada loodusfilmi kogu maailmast. Lisaks jõuab valik festivali filme vaatajateni ka Haapsalus Iloni imedemaal ja Pürksi kultuurikeskuses.

Peakorraldaja Silvia Lotmani sõnul on Matsalu loodusfilmide festivalil mitmes mõttes oluline roll. See aitab kohalikul kogukonnal hinnata enda ümber olevaid loodusväärtusi, toob eestikeelse tõlkega meie publikuni maailmatasemel loodusfilmide paremiku ja on ühtlasi oluline kokkusaamiskoht tunnustatud filmitegijatele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sellel aastal me tähistame Matsalu rahvuspargi 60. juubelit. 1957 võeti Matsalu kaitse alla ja seetõttu meil ka filmide osas oleme vaadanud selle pilguga, et mis räägivad sellistest asjadest," ütles Lotman.

Matsalu loodusfilmide festivalile saadeti tänavu üle 700 filmi, millest linastub ligi sada paremat. Filmid võistlevad kahes kategoorias: "Loodus" ning "Inimene ja loodus".

"Väga erinevat tüüpi filme on. Selliseid, kus jälgitakse ühe tegelase, looma elu kulgu ja tehakse seda siis kõrvalepõigetega huvitavamaks ja on ka selliseid, mis kooslusest räägivad. Ampluaa on lai, aga tase on kõrge," tõdes Matsalu loodusfilmide festivali žürii liige Veljo Runnel.

Silvia Lotman ütles, et talle isiklikult on kõige südamelähedasemad filmid, mis räägivad sellest, kuidas lapsed või noored avastavad enda jaoks loodust nagu näiteks hispaania režissööri Andoni Canela filmis "Loodust otsides". "Kus väike poiss läbi oma silmade räägib sellest, kuidas tema loodusfotograafist isa käib mööda maailma ja pildistab loodust," kirjeldas Lotman.

Noorte jaoks on tänavune Matsalu loodusfilmide festival eriline, sest tänu Hooandja internetikeskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid sel aastal kooliõpilastele tasuta.

Festival kestab pühapäevani.

Toimetaja: Rutt Ernits



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: