Feministeeriumi 13 filmisoovitust PÖFFilt
Taas on käes see aastaaeg. Feministeerium annab soovitusi neile, kes ei tea, mille kasuks sadade valikute seast otsustada. Võib muidugi ära vaadata kõik 62 naissoost režissööride tehtud filmi – klõpsa lingile ja näed kogu nimekirja (filme on PÖFFil kokku 233). Aga eriti soovitame vaadata neid 13 filmi, mis ühel või teisel viisil üht feministi kõnetada võiksid.
Feministeeriumi soovitused:
1. "Abielu" (Blerta Zeqiri) Anita ja Bekib valmistuvad pulmapeoks ja abieluks, aga kui ootamatult enne pulmi tuleb välismaalt koju käima välja noore peigmehe Bekimi endine südamehärra. Film räägib armukolmnurgast enne ja pärast abielu sõlmimist poliitiliselt pingelises, traumaõhustikulises traditsiooniliste väärtustega ühiskonnas Kosovas.
2. "Lõpetamata minevik" (Nathalie Teirlinck) Alice’i endine poiss-sõber hukkub ja naine kohtub ootamatult oma kuueaastase pojaga, kellest ta on pärast sündi vabatahtlikult loobunud. Tegelemine lapsega lööb segi ta hariliku päevakava eskortteenuste pakkujana, aga kisub esile ka tugevalt alla surutud emotsioonid ja kahtlused, mida ta ei aimanud, et tal on. Filmil on potentsiaali olla moraliseeriv õpetuslugu, aga pole seda mitte, vaid õrn ja ambivalentne.
"Lõpetamata minevik". Kaader filmist
3. "Räpane" (Tereza Nvotová) Draama sellest, kuidas matemaatikaõpetaja vägistab keskkooliõpilase, ning Slovakkia aegunud vaimse tervise süsteemist ja ühiskonnast, mis juhtumit adekvaatselt vastu võtta ei suuda. Film on eriti kõnekas, kuna enamikku seksuaalkuritegudest politseile ei teatata.
4. "Elu teejuht" (Ruth Mader) Midagi kapitalismihuvilisele! Film düstoopsest ühiskonnast, kus neoliberalism on peensusteni välja arendatud ja karjeristid tunnevad end õnnelikult, elades unistuste keskklassielu; vähema saavutuseduga inimesed on süstemaatiliselt vegetatiivseisundisse viidud. Siiski vallandab üks juhtum mässu idüllilises edumaailmas.
5. "Reeglid kõige jaoks" (Kim Hiorthøy) 10-aastase Stormi maailm kaotab kontrolli, kui tema isa ja tolle armuke saavad äkki liiklusõnnetuses surma. Kui lapse ema proovib hingetühjust täita eneseabiguru kaudu, siis Storm kehtestab ise oma isikliku reeglite kogumi, mille abil isa surmaga toime ja kaosest välja tulla. Karm, aga samas soe ja humoorikas vaatamine.
6. "Parem homme kui täna" (Haelim Jeon) Film meist paljude argipäevast – ebakindla tööga inimeste eludest ühiskonnas, mis pealtnäha paistab üliedukas ja särav. Lõuna-Korea on kiiresti Aasia väikeriigist majandushiiglaste edetabeli etteotsa tõusnud, aga see tee pole kulgenud ohvriteta. Film jutustab noorest töölisklassi naisest, kes juhuotsi tehes püüdleb parema hariduse poole, et elus edasi jõuda ja nürist oravarattajooksust välja saada.
7. "Ma ei ole nõid" (Rungano Nyoni) Nõiaks kuulutatud 9-aastane Shula peab lahkuma oma kodukülast Sambia maapiirkonnas ja hakkama elama nõidadele mõeldud rändlaagris, mis on samal ajal ka turistiatraktsioon. Ebausust ja rituaalidest lähtuvalt peab ta valima, kas jääda nõiaks, või muutuda kitseks, kes võidakse iga hetk kinni püüda ja ära süüa. Režissöör on ainest saanud praeguseni eksisteerivatest misogüünsetest nõialaagritest.
8. "Otsides Oum Kulthumi" (Shirin Neshat, Shoja Azari) Film portreteerib naisi filmina filmis ja kui kunstnikuid meestekeskses maailmas. Režissöör, kes püüab tabada Egiptuse masside lemmiku kultuslaulja elu ja loomingut, tehes temast filmi. Kultuslaulja imiži taga on palju seda, mida välja ei näidata.
9. "Kokku kootud" (Naoko Ogigami) Kui 11-aastase Tomo ema jätab ta hooletusse, suundub hakkaja laps onu Makio juurde. Tomo saab üllatuse osaliseks, kui ta leiab tühja poissmehekorteri asemel eest Rinko, kes on Makio vastne transnaisest elukaaslane. Makiost ja Rinkost saavad justkui Tomo uued vanemad kuid kolmekesi tuleb neil vastu astuda nii iseenda kui ühiskonna eelarvamustele.
10. "Ooperi ekstremistid" (Junko Emoto) Karmi ütlemisega Naoko on vastloodud alternatiivse, vaid naistest koosneva teatritrupi lavastaja. Esietendus on ukse taga ning trupil on puudu nii sisust kui ka vahenditest. Asja ei tee paremaks see, et Naoko suunab oma loomingulise energia uue näitleja Haru võrgutamisse. Mänguline ja musta huumoriga pikitud poolautobiograafiline draama räägib teatritrupi kurnavast, kuid kirglikust elust nii laval kui kulisside taga, lahates küsimusi võimust ja autoriteedist.
Toimetaja: Helen Eelrand
Allikas: Feministeerium