Tantsitakse ennastunustavalt, hoolimata sotsiaalsetest ja majanduslikest krahhidest nagu Savoy’s. Tantsitakse nii meeleheitlikult, et olelusvõitlusest ja ellujäämiskihist saab spektaakel tantsumaratonide traditsioonis. Tantsitakse jonnist, protestist ja vastuhakku kehastades nagu rock’n’rollis. Tantsitakse, et suurendada nähtavust ja kehastada enda ’häält’, et samastuda ja tunda kuulumist. Tantsitakse diskol, et unustada argipäev ja tuksuda ühises suurlinna rütmis. Tantsitakse, et tunda end võimsana, osavana, et valada kuskile oma meelehärm, agressioon, mured ja hirmud.

"VIVA LA VIDA kuni surm meid lahutab" on olukord, kus kaks tantsijat osalevad kokkuleppelises mängus, mille üheks reegliks on liikumise jätkuvuse tagamine. Nad tantsivad- ja seda pikalt-, koos ja üksi. Elutants. Ent vastupidiselt perfektsele sooritusele ja soovile mägesid vallutada, paljastub nende soorituses vormi ja süsteemi rõhumine ja mängu paratamatus. Käsikäes käivad võimalused leida pidevast liikumisest inspireerivat teovõimekust ning vastupanuta süsteemile allumine. Raskemaks osutub valik mängust väljuda. Tantsust saab viis, kuidas põgeneda tumedast reaalsusest, omamoodi eskapistlik mõnuaine, ent ka lihtsalt töö, mida mehhaaniliselt sooritada, sest… on vaja.

Joanna Kalm rõhutab: „Lavastuse puhul on tegemist peegeldusega olelusvõitlusest meie kaasajas, kus jumalaks on töö ja raha, keha lihtsalt inimese ori ning isiklik heaolu ja edukus kõiki abivahendeid õigustav eesmärk. Liikumine, muusika ja kõlavad ütlused on kaasaegsed, aga ellujäämistung ürgne.“ Lavastuse oluline osa, originaalmuusika lives on kui raam, mis dikteerib tantsijatele nii liikumist kui lavastuse kulgu. 

Lisaks esietendusele näeb lavastust veel 6., 7., 27. ja 28. detsembril kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval Telliskivi Loomelinnakus.